Žonglöör (keskaeg): erinevus redaktsioonide vahel
PResümee puudub |
Resümee puudub |
||
1. rida: | 1. rida: | ||
[[File:Cancioneiro da Ajuda folio 21r.jpg|thumb|400px|Auväärne isik (mütsi ja pikka rüüd kandev istuv figuur vasakul) kuulab žonglööri (narmasteks lõigatud rüüga fiidlimängija keskel), keda rütmiliselt saadab väike tütarlaps [[pandeiro]]l 8parempoolne figuur). [[Cancioneiro da Ajuda]], fo 21r]] |
|||
'''Žonglöör''' oli [[keskaeg|keskajal]] rändav muusik ja meelelahutaja, kes valdas mitmesuguseid [[Etenduskunstid|etenduskunste]]. Žonglöörid rändasid ringi kas üksinda või väiksemas seltskonnas ning teenisid elatist lauldes, trikke tehes ja musitseerides. |
'''Žonglöör''' oli [[keskaeg|keskajal]] rändav muusik ja meelelahutaja, kes valdas mitmesuguseid [[Etenduskunstid|etenduskunste]]. Žonglöörid rändasid ringi kas üksinda või väiksemas seltskonnas ning teenisid elatist lauldes, trikke tehes ja musitseerides. |
||
Redaktsioon: 4. oktoober 2019, kell 13:21
Žonglöör oli keskajal rändav muusik ja meelelahutaja, kes valdas mitmesuguseid etenduskunste. Žonglöörid rändasid ringi kas üksinda või väiksemas seltskonnas ning teenisid elatist lauldes, trikke tehes ja musitseerides.
Žonglööre peeti ühiskonna heidikuteks ja neil puudus kiriku õnnistus.
Nad võisid ühineda ka rändmuusikute vennaskondadega, millest hiljem kujunesid muusikute gildid, kus oli võimalik omandada ka muusikaharidust.
Etümoloogia
Sõna on jõudnud eesti keelde prantsuse sõna jongleur vahendusel ladina keelest, milles joculator (sõnast iocus 'ajaviide', 'nali'[1]) tähistas kutselist naljategijat ja meelelahutajat[2].
Tänapäeval
Tänapäeval nimetatakse žonglööriks tsirkuses esemete manipuleerimisega ja žongleerimisega esinevat osavus- ja tasakaalukunstnikku[3].