Kuuldelävi: erinevus redaktsioonide vahel
PResümee puudub |
P →top: pisitoimetamine |
||
| 1. rida: | 1. rida: | ||
'''Kuuldelävi''' on minimaalne [[heli intensiivsus]] või [[helirõhk|-rõhk]], mida inimene tajub [[heli]]na. |
'''Kuuldelävi''' on minimaalne [[heli intensiivsus]] või [[helirõhk|-rõhk]], mida inimene tajub [[heli]]na. |
||
Sagedusel 1000 |
Sagedusel 1000 Hz on kuuldelävi võetud võrdseks 10<sup>−12</sup> W/m<sup>2</sup> (2·10<sup>−5</sup> Pa). |
||
[[Kuulmine|Kuulmise]] uurimise tulemuste esitamisel suhtelises helirõhuskaalas (tavaliselt logaritmilises skaalas detsibellides) on see helirõhu väärtus võetud baas- ehk võrdlustasemeks (0 dB). |
[[Kuulmine|Kuulmise]] uurimise tulemuste esitamisel suhtelises helirõhuskaalas (tavaliselt logaritmilises skaalas detsibellides) on see helirõhu väärtus võetud baas- ehk võrdlustasemeks (0 dB). |
||
Konkreetsel indiviidil võib tegelik kuuldelävi sellest väärtusest oluliselt erineda. [[Pilt:Leeftijdgehoordrempel.png| |
Konkreetsel indiviidil võib tegelik kuuldelävi sellest väärtusest oluliselt erineda. [[Pilt:Leeftijdgehoordrempel.png|pisi|400x400px|Kuuldelävi 20–60-aastastel meestel (M) ja 60-aastastel naistel (V) |
||
]]Konkreetse indiviidi korral on kuuldelävi sõltuv veel vanusest, kuulmise seisundist ja muudest asjaoludest. |
]]Konkreetse indiviidi korral on kuuldelävi sõltuv veel vanusest, kuulmise seisundist ja muudest asjaoludest. |
||
Uuringud kinnitavad kuuldeläve, eriti aga selle sagedussõltuvuse olulist sõltuvust vanusest (vt graafikut). |
Uuringud kinnitavad kuuldeläve, eriti aga selle sagedussõltuvuse olulist sõltuvust vanusest (vt graafikut). |
||
| 14. rida: | 14. rida: | ||
Statistiliselt võib täheldada veel sõltuvust soost, mingil määral ka rassist ja muudest asjaoludest. |
Statistiliselt võib täheldada veel sõltuvust soost, mingil määral ka rassist ja muudest asjaoludest. |
||
[[Kategooria:Kuulmine]] |
[[Kategooria:Kuulmine]] |
||
[[Kategooria:Akustika]] |
[[Kategooria:Akustika]] |
||
Redaktsioon: 10. aprill 2019, kell 10:35
Kuuldelävi on minimaalne heli intensiivsus või -rõhk, mida inimene tajub helina.
Sagedusel 1000 Hz on kuuldelävi võetud võrdseks 10−12 W/m2 (2·10−5 Pa).
Kuulmise uurimise tulemuste esitamisel suhtelises helirõhuskaalas (tavaliselt logaritmilises skaalas detsibellides) on see helirõhu väärtus võetud baas- ehk võrdlustasemeks (0 dB).
Konkreetsel indiviidil võib tegelik kuuldelävi sellest väärtusest oluliselt erineda.
Konkreetse indiviidi korral on kuuldelävi sõltuv veel vanusest, kuulmise seisundist ja muudest asjaoludest.
Uuringud kinnitavad kuuldeläve, eriti aga selle sagedussõltuvuse olulist sõltuvust vanusest (vt graafikut). (NB! Sagedustelg toodud graafikul ei ole logaritmiline.)
Nagu näha, võib meeste puhul täheldada kuuldeläve halvenemist vanuse kasvades 20 eluaastast 60 eluaastani 6–12 dB võrra (2–4 korda) nn parima kuulmise sagedusalas 2000–4000 Hz, kuid kõrgematel sagedustel 4000–6000 Hz halveneb nende kuuldelävi ligikaudu 30 dB (ehk suurusjärgus 30 korda).
Statistiliselt võib täheldada veel sõltuvust soost, mingil määral ka rassist ja muudest asjaoludest.