Teaduskraad: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Isetegi (arutelu | kaastöö)
Resümee puudub
PResümee puudub
4. rida: 4. rida:


==Eesti==
==Eesti==
Eestis antakse välja ainult üht teaduskraadi - [[doktorikraad]]i. Doktorikraadi täpsem nimetus on filosoofiadoktor (inglise ''Doctor of Philosophy'', lühend PhD), millele lisatakse sulgudes täidetud õppekava nimetus või kitsam õppekavajärgne spetsialiseerumine.<ref>[https://www.riigiteataja.ee/akt/988084?leiaKehtiv Diplomi ja akadeemilise õiendi statuut ja vormid]</ref>
Eestis antakse välja ainult üht teaduskraadi [[doktorikraad]]i. Doktorikraadi täpsem nimetus on filosoofiadoktor (inglise ''Doctor of Philosophy'', lühend PhD), millele lisatakse sulgudes täidetud õppekava nimetus või kitsam õppekavajärgne spetsialiseerumine.<ref>[https://www.riigiteataja.ee/akt/988084?leiaKehtiv Diplomi ja akadeemilise õiendi statuut ja vormid]</ref>


Varem oli Eestis võimalik kaitsta teaduskraadina ka [[magistrikraad]] enne 1.06.2002 Eesti Hariduse Infosüsteemi kantud magistriõppe ehk nn 4+2 magistriõppekava läbimisel. Vastuvõtt nn teadusmagistri õppekavadele lõpetati 1.09.2005.<ref>[http://www.postimees.ee/296903/teadusmagistrite-aeg-jouab-otsakorrale Teadusmagistrite aeg jõuab otsakorrale]. Postimees, 7. august 2010.</ref> Nn [[Bologna protsess|Bologna protsessi]] käigus ümber kujundatud (nn 3+2 süsteemis) magistriõppe lõpetanu saab küll magistrikraadi, kuid see ei ole enam teaduskraad.
Varem oli Eestis võimalik kaitsta teaduskraadina ka [[magistrikraad]] enne 1. juunit 2002 Eesti Hariduse Infosüsteemi kantud magistriõppe ehk nn 4+2 magistriõppekava läbimisel. Vastuvõtt nn teadusmagistri õppekavadele lõpetati 1. septembril 2005.<ref>[http://www.postimees.ee/296903/teadusmagistrite-aeg-jouab-otsakorrale Teadusmagistrite aeg jõuab otsakorrale]. Postimees, 7. august 2010.</ref> Nn [[Bologna protsess|Bologna protsessi]] käigus ümber kujundatud (nn 3+2 süsteemis) magistriõppe lõpetanu saab küll magistrikraadi, kuid see ei ole enam teaduskraad.


Eestis varem ja teistes riikides välja antud teaduskraadide vastavus doktorikraadile on määratletud Vabariigi Valitsuse määrusega.<ref>[https://www.riigiteataja.ee/akt/909041?leiaKehtiv Eesti Vabariigi kvalifikatsioonide ja enne 20. augustit 1991. a antud endise NSV Liidu kvalifikatsioonide vastavus]</ref>
Eestis varem ja teistes riikides välja antud teaduskraadide vastavus doktorikraadile on määratletud Vabariigi Valitsuse määrusega.<ref>[https://www.riigiteataja.ee/akt/909041?leiaKehtiv Eesti Vabariigi kvalifikatsioonide ja enne 20. augustit 1991. a antud endise NSV Liidu kvalifikatsioonide vastavus]</ref>



==Vaata ka==
==Vaata ka==

Redaktsioon: 16. veebruar 2019, kell 23:46

Teaduskraad (inglise research degree) on akadeemilise kraadi liik, mis saadakse tavaliselt pärast kõrgeima kõrgharidusastme (doktoriõppe) õppekava läbimist ja väitekirja või muu nimetusega iseseisva teadusliku uurimuse või loometöö koostamist ja kaitsmist.

Teaduskraadi mõiste ning teaduskraadide nomenklatuur on eri riikides erinev.

Eesti

Eestis antakse välja ainult üht teaduskraadi – doktorikraadi. Doktorikraadi täpsem nimetus on filosoofiadoktor (inglise Doctor of Philosophy, lühend PhD), millele lisatakse sulgudes täidetud õppekava nimetus või kitsam õppekavajärgne spetsialiseerumine.[1]

Varem oli Eestis võimalik kaitsta teaduskraadina ka magistrikraad enne 1. juunit 2002 Eesti Hariduse Infosüsteemi kantud magistriõppe ehk nn 4+2 magistriõppekava läbimisel. Vastuvõtt nn teadusmagistri õppekavadele lõpetati 1. septembril 2005.[2] Nn Bologna protsessi käigus ümber kujundatud (nn 3+2 süsteemis) magistriõppe lõpetanu saab küll magistrikraadi, kuid see ei ole enam teaduskraad.

Eestis varem ja teistes riikides välja antud teaduskraadide vastavus doktorikraadile on määratletud Vabariigi Valitsuse määrusega.[3]

Vaata ka

Viited