Raadioteleskoop: erinevus redaktsioonide vahel
Nils Austa (arutelu | kaastöö) Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
| 1. rida: | 1. rida: | ||
[[Pilt:Parkes |
[[Pilt:CSIRO ScienceImage 4350 CSIROs Parkes Radio Telescope with moon in the background.jpg|pisi|Raadioteleskoop [[Parkesi observatoorium]]is Austraalias. Antenni läbimõõt on 64 m]] |
||
[[Fail:32-meetrine raadioteleskoop lätis.jpg|pisi|32-meetrine raadioteleskoop Lätis. |
[[Fail:32-meetrine raadioteleskoop lätis.jpg|pisi|32-meetrine raadioteleskoop Lätis. |
||
Selliseid raadioteleskoope ehitati Nõukogude Liidu ajal kokku 3 tükki.Põhieesmärgiks oli luuretegevus. Teleskoobid asuvad teineteisest võimalikult kaugel. |
Selliseid raadioteleskoope ehitati Nõukogude Liidu ajal kokku 3 tükki.Põhieesmärgiks oli luuretegevus. Teleskoobid asuvad teineteisest võimalikult kaugel. |
||
]] |
]] |
||
'''Raadioteleskoop''' on seade ([[teleskoop]]), mis registreerib Maa-välistest [[raadiolaine]]te allikatest lähtuvaid [[elektromagnetlaine]]id<ref name="Astronoomialeksikon"/> |
'''Raadioteleskoop''' on seade ([[teleskoop]]), mis registreerib Maa-välistest [[raadiolaine]]te allikatest lähtuvaid [[elektromagnetlaine]]id.<ref name="Astronoomialeksikon"/> |
||
Raadioteleskoobi põhiosad on [[raadiokiirgus]]t koondav [[antenn]] või antennikogum ja raadiokiirguste tajur ehk [[radiomeeter]].<ref name="Astronoomialeksikon"/> Raadioteleskoope kasutatakse peamiselt [[raadioastronoomia]]s ja erinevalt optilistest teleskoopidest, saab raadioteleskoopidega vaatlusi teha ka päevasel ajal ning halva ilmaga.<ref name="Bite" /> Kuna raadioteleskoopide uuritavad astronoomilised objektid, näiteks [[Planeet|planeedid]], [[Täht (astronoomia)|tähed]], [[udukogu]]d ja [[galaktika]]d on väga kaugel ning neist lähtuvad elektromagnetlained väga nõrgad, peavad teleskoobid piisaval hulgal elektromagnetlainete kogumiseks olema üsna suured ja varustatud väga tundliku aparatuuriga. Raadioteleskoobid asuvad tavaliselt kaugel inimasustusest, et vältida raadiotest, teleritest ja muudest seadmetest lähtuvat [[Elektromagnetiline interferents|elektromagnetilist interferentsi]].<ref name="Brief" /> |
|||
Raadioteleskoobi põhiosad on [[raadiokiirgus]]t koondav [[antenn]] või antennikogum ja raadiokiirguste tajur ehk [[radiomeeter]]<ref name="Astronoomialeksikon"/>. |
|||
Kosmosest lähtuvad raadiolained avastas 1932. aastal insener [[Karl Guthe Jansky]], kui ta uuris antenniga raadiotes tekkivat müra.<ref name="Jansky" /> Esimese raadioteleskoobi ehitas [[raadioamatöör]] [[Grote Reber]], kes püstitas selle oma [[Illinois]]i osariigis, [[Wheaton]]is asunud kodu tagaaeda.<ref name="Brief" /> Reberi tehtud taevavaatlusi on sageli peetud raadioastronoomia alguseks. |
|||
==Vaata ka== |
==Vaata ka== |
||
| 13. rida: | 15. rida: | ||
== Viited == |
== Viited == |
||
{{Viited|allikad= |
{{Viited|allikad= |
||
<ref name="Astronoomialeksikon">H. Eelsalu, 1996. Astronoomialeksikon. Eesti Entsüklopeediakirjastus. Lk 114</ref> |
<ref name="Astronoomialeksikon">H. Eelsalu, 1996. Astronoomialeksikon. Eesti Entsüklopeediakirjastus. Lk 114</ref> |
||
<ref name="Bite">{{veebi viide |pealkiri=Telescopes |väljaanne=BBC Bitesize |url=https://www.bbc.com/bitesize/guides/zq6kv9q/revision/4 |otsingukuujapäev=24. jaanuar |otsinguaasta=2019}}</ref> |
|||
<ref name="Brief">{{veebi viide |pealkiri=A brief history of Radio Astronomy |väljaanne=Astronomy Today |url=http://www.astronomytoday.com/astronomy/radioastro2.html |otsingukuujapäev=24. jaanuar |otsinguaasta=2019}}</ref> |
|||
<ref name="Jansky">{{veebi viide |pealkiri=Karl Jansky and the Discovery of Cosmic Radio Waves |väljaanne=National Radio |
|||
Astronomy Observatory |url=https://www.nrao.edu/whatisra/hist_jansky.shtml |otsingukuujapäev=24. jaanuar |otsinguaasta=2019}}</ref> |
|||
}} |
|||
[[Kategooria:Teleskoobid]] |
[[Kategooria:Teleskoobid]] |
||
Redaktsioon: 24. jaanuar 2019, kell 18:57
Raadioteleskoop on seade (teleskoop), mis registreerib Maa-välistest raadiolainete allikatest lähtuvaid elektromagnetlaineid.[1]
Raadioteleskoobi põhiosad on raadiokiirgust koondav antenn või antennikogum ja raadiokiirguste tajur ehk radiomeeter.[1] Raadioteleskoope kasutatakse peamiselt raadioastronoomias ja erinevalt optilistest teleskoopidest, saab raadioteleskoopidega vaatlusi teha ka päevasel ajal ning halva ilmaga.[2] Kuna raadioteleskoopide uuritavad astronoomilised objektid, näiteks planeedid, tähed, udukogud ja galaktikad on väga kaugel ning neist lähtuvad elektromagnetlained väga nõrgad, peavad teleskoobid piisaval hulgal elektromagnetlainete kogumiseks olema üsna suured ja varustatud väga tundliku aparatuuriga. Raadioteleskoobid asuvad tavaliselt kaugel inimasustusest, et vältida raadiotest, teleritest ja muudest seadmetest lähtuvat elektromagnetilist interferentsi.[3]
Kosmosest lähtuvad raadiolained avastas 1932. aastal insener Karl Guthe Jansky, kui ta uuris antenniga raadiotes tekkivat müra.[4] Esimese raadioteleskoobi ehitas raadioamatöör Grote Reber, kes püstitas selle oma Illinoisi osariigis, Wheatonis asunud kodu tagaaeda.[3] Reberi tehtud taevavaatlusi on sageli peetud raadioastronoomia alguseks.
Vaata ka
Viited
- ↑ 1,0 1,1 H. Eelsalu, 1996. Astronoomialeksikon. Eesti Entsüklopeediakirjastus. Lk 114
- ↑ "Telescopes". BBC Bitesize.
{{netiviide}}: eiran tundmatut parameetrit|otsinguaasta=(juhend); eiran tundmatut parameetrit|otsingukuujapäev=(juhend) - ↑ 3,0 3,1 "A brief history of Radio Astronomy". Astronomy Today.
{{netiviide}}: eiran tundmatut parameetrit|otsinguaasta=(juhend); eiran tundmatut parameetrit|otsingukuujapäev=(juhend) - ↑ "Karl Jansky and the Discovery of Cosmic Radio Waves". National Radio Astronomy Observatory.
{{netiviide}}: eiran tundmatut parameetrit|otsinguaasta=(juhend); eiran tundmatut parameetrit|otsingukuujapäev=(juhend); nähtamatu tähemärk (reavahetus) parameetris|väljaanne=positsioonil 15 (juhend)