Robert Walser: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Valdek (arutelu | kaastöö)
täiendasin elulugu ja loomingut Mati Sirkli järelsõna abil
22. rida: 22. rida:
* "[[Abiline]]" (saksa keeles [[1908]], eesti keeles [[1984]], tõlkija [[Rita Tasa]])
* "[[Abiline]]" (saksa keeles [[1908]], eesti keeles [[1984]], tõlkija [[Rita Tasa]])
* "[[Jakob von Gunten. Jalutuskäik. Kleist Thunis]]" (eesti keeles [[2008]], tõlkija [[Mati Sirkel]])
* "[[Jakob von Gunten. Jalutuskäik. Kleist Thunis]]" (eesti keeles [[2008]], tõlkija [[Mati Sirkel]])
* "Õed-vennad Tannerid" (eesti keeles [[2018]], tõlkinud Liisi Rünkla)


==Välislingid==
==Välislingid==

Redaktsioon: 4. märts 2018, kell 17:24

Robert Walser 1890ndatel

Robert Walser (15. aprill 187825. detsember 1956) oli šveitsi kirjanik, keda peetakse kirjandusliku modernismi tippautoriks.

Elulugu

Robert Walser sündis Bieli linnas Berni kantonis Šveitsis[1]. Isa oli edutu väikekaupmees, ülitundlik ema suri meelehaigena, pere seitsmest lapsest sooritas üks vend enesetapu, teine suri Bernis Waldau vaimuhaiglas, kus hiljem oli neli aastat ka Robert[2]. 14- aastaselt pidi ta kooli pooleli jätma ja pangaametnikuna tööle hakkama. Püüdis edutult näitlejaks saada, töötas muuhulgas teenri, ametniku, assistendi ja raamatukoguhoidjana. Avastanud endas kirjanikuande, üritas hakkama saada vabakutselise kirjanikuna ja oli selle nimel nõus väga spartalike elutingimustega[2]. 1905-1913 elas Berliinis[3], kus teda toetas maalikunstnikust vend Karl[4]. 1905. aastal õppis teenrite koolis ja töötas mõned kuud teenrina Ülem-Sileesias krahv Konrad von Hochbergi Dambrau lossis[4]. Berliinis leidis Christian Morgensterni toetusel metseeni, kirjastaja Bruno Cassieri[4] ja kirjutas kolm romaani: "Õeksed-vennaksed Tannerid", "Abiline" ja "Jakob von Gunten". Berliinist naasnuna elas pikemat aega kodulinnas Bielis, seejärel Bernis. Oli loominguliselt aktiivne, kuid ei saavutanud laialdasemat tunnustust ning materiaalne häda muutis ta inimpelglikuks, ta üritas enesetappu ja hakkas kuulma hääli, mistõttu paigutati neljaks aastaks Waldau ja hiljem kahekümne kolmeks aastaks Herisau vaimuhaiglasse, kus ta lõpetas ka kirjutamise. Väidetavalt lubati tal sealt lahkuda, kuid ta eelistas jääda. Käis ümbruskonnal pikkadel jalutuskäikudel, saatjaks eestkostja Carl Seelig, kes pani kirja neil rännakuil toimunud vestluste sisu[5].


Looming

Esimene raamat, "Fritz Kocheri kirjutised" ilmus 1904. aastal "Inseli" kirjastusel, ent ei leidnud ostjaid [4]. Berliinis elades kirjutas kolm romaani:[1]

  • "Õeksed-vennaksed Tannerid" (1906)
  • "Abiline" (1907)
  • "Jakob von Gunten" (1909)

Lisaks on teada, et vähemalt ühe romaani hävitas ta ise ja kaks on kaotsi läinud. Enne kirjutamise lõpetamist arendas välja niinimetatud pliiatsimeetodi, kirjutades üliväikeste millimeetriste tähtedega. Seda kirja peeti kaua loetamatuks, kuni avastati võti ja 20 aastaga dešifreeriti üle 500 lehekülje teksti[5], sealhulgas romaan "Röövel, mis ilmus 1972[1].


Teosed eesti keeles

Välislingid

Viited

  1. 1,0 1,1 1,2 Robert Walser, Jakob von Gunten. Jalutuskäik. Kleist Thunis (Kirjastus Tänapäev, 2008), lk 194 (Mati Sirkel, järelsõna).
  2. 2,0 2,1 Robert Walser, Jakob von Gunten. Jalutuskäik. Kleist Thunis (Kirjastus Tänapäev, 2008), lk 195 (Mati Sirkel, järelsõna).
  3. Berlin Stories
  4. 4,0 4,1 4,2 4,3 Robert Walser, Jakob von Gunten. Jalutuskäik. Kleist Thunis (Kirjastus Tänapäev, 2008), lk 196 (Mati Sirkel, järelsõna).
  5. 5,0 5,1 Robert Walser, Jakob von Gunten. Jalutuskäik. Kleist Thunis (Kirjastus Tänapäev, 2008), lk 199 (Mati Sirkel, järelsõna).