Paar palvid Eesti ärksamaile poegadele ja tütardele

"Paar palvid Eesti ärksamaile poegadele ja tütardele" on Jakob Hurda 1888. aasta üleskutse, millest algas ulatuslik rahvaluulekogumine Eestis. Hurt palus kõigil suurematel ajalehtedel oma üleskutse avaldada.

Hurt oli juba varem ajakirjanduse kaudu üles kutsunud "rahvamälestust" koguma: 1871. aastal ilmus tema "Mis lugu rahva mälestustest pidada". Üleskutses "Paar palvid..." toob Hurt kasutusele mõiste 'vanavara' ja jääb hiljem selle juurde .

"Paar palvid..." kutsub üles koguma nii eesti murdeid kui rahvapärimust. Esimene palve käib murdekogumise kohta. Murdeid soovitab Hurt koguda tekstidena, kõige sobivamaks peab "ennemuistseid jutte". Ühtlasi jagab ta üleskutses metodoloogilisi nõuandeid murdetekstide üleskirjutamiseks, juhtides tähelepanu foneetilistele detailidele nagu vokaalharmoonia, palatalisatsioon ("häälte pehmendus ehk peenendus"), larüngaalklusiil (lõunaeesti kurguhäälik sõna lõpus).

Teine palve puudutab rahvaluulet. Hurt soovitab koguda rahvalaule, ennemuistseid jutte, vanasõnu, mõistatusi, teateid kommete ja tavade kohta ning rahvausu ja ebausu kohta. Rahvalaulude puhul rõhutab Hurt, et "nende viimne korjamise aeg praegu käes on" ning loetleb kihelkondi, kust rahvalaule on rohkem või vähem kogutud. Rahvaluule suuliste vormide puhul rõhutab Hurt vajadust tekst täpselt üles kirjutada: "üleskirjutaja ei pea midagi muutma, ei maha jätma ega juure lisama. Üksnes selle läbi saab materjaal õige ja usaldusevääriline olema, teadusele kõlblik ja kasuline". Kommete, tavade ja rahvausu puhul loetleb Hurt hulga valdkondi, millele informandid peaksid tähelepanu pöörama, hõlmates argikäitumise, teadmised ja uskumused loodusobjektide ja -nähtuste kohta ning rahvausundi.

Hurda üleskutse lõpeb lubadusega kord kuus talle saadetava materjali kohta "avalikult seitungi läbi" aru anda. Seoses rahvaluulekogumisega avaldas Hurt ajakirjanduses 155 aruannet .