Looded: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu

Reasisene

Redaktsioon: 5. november 2017, kell 17:04

Looded on taevakeha kuju perioodilised moonutused, mille põhjustavad teiste taevakehade gravitatsioonilise külgetõmbe koosmõjud.

Enamasti peetakse loodete all silmas Maa ning eriti maailmamere kuju moonutusi. Maailmamere loodeid nimetatakse ka tõusuks ja mõõnaks, vastavalt sellele, kas meretase on loodete tõttu keskmisest kõrgemal või madalamal.

Peamiselt tekitavad Maal loodeid Kuu ja Päike, kusjuures Kuu osatähtsus on 2,17 korda suurem kui Päikesel. Päikese gravitatsiooniline külgetõmme Maa suhtes on küll 180 korda tugevam kui Kuul, kuid erinevalt gravitatsioonilisest külgetõmbest ei sõltu loodete tugevus pöördvõrdeliselt mitte kauguse ruudust, vaid kuubist. Seetõttu on kõigi ülejäänud taevakehade Maal loodeid põhjustav efekt kaduvväike.

Kuu ja Päikese põhjustatud looded on perioodilised ja nende periood on kõikjal samasugune. (Kaks tõusu ja kaks mõõna ööpäevas). Kuid looded kujutavad endast mitme erineva perioodiga võnkumise summat ja nende komponentide amplituudide suhe varieerub. Olenevalt komponentide suhtest võivad looded olla pooleööpäevased, ööpäevased ja korrapäratud. Selle erinevuse põhjustavad erinevad Päikese ja Kuu koosmõjud. Kui Päike ja Kuu on Maa suhtes ühel joonel siis nende mõjud liituvad pooleööpäevasteks loodeteks. Kui Päikese ja Maa vaheline sirgjoon on risti Kuu ja Maa sirgjoonega, siis nende mõjud kompenseeruvad vastastikku ja tõusu ja mõõna amplituudid on vähenevad.

Korraga on Maal tõus nii sellel poolel, mis asub Kuu suunas, kui ka vastasküljel. Eriti tugevad looded esinevad siis, kui Päike, Kuu ja Maa paiknevad enam-vähem ühel sirgel.

Tugevaimad looded esinevad ookeanide rannikutel. Suurima ulatusega looded on Fundy lahes, kus loodete amplituud võib ületada 15 meetrit. Sisemeredes on looded nõrgemad.

Loodetel on oma osa Maa sisesoojuse genereerimisel, sest Maa kuju deformeerimine tekitab sisehõõrde, mille käigus vabaneb soojus. Tekkinud soojusest vabaneb Maa näiteks vulkaanipursete või üldise soojusvoo läbi. Päikesesüsteemi aktiivseima vulkanismiga taevakeha on Jupiteri kuu Io, mille sisesoojus on genereeritud Jupiteri tekitatud loodete poolt.

Kirjandus

Autor Heikki Oja. Pealkiri: Põhjanael. Retk tähtede maailma. Soome keelest tõlkinud Peep Kalv. kirjastus 2001. ISBN: 9985680847 (lk 64-65)

Vaata ka

@@ 11. rida: / 11. rida: @@
 Peamiselt tekitavad Maal loodeid [[Kuu]] ja [[Päike]], kusjuures Kuu osatähtsus on 2,17 korda suurem kui Päikesel. Päikese gravitatsiooniline külgetõmme Maa suhtes on küll 180 korda tugevam kui Kuul, kuid erinevalt gravitatsioonilisest külgetõmbest ei sõltu loodete tugevus pöördvõrdeliselt mitte kauguse ruudust, vaid kuubist. Seetõttu on kõigi ülejäänud taevakehade Maal loodeid põhjustav efekt kaduvväike.
-Kuu ja Päikese põhjustatud looded on [[perioodilisus|perioodilised]] ja nende [[periood]] on kõikjal samasugune. Kuid looded kujutavad endast mitme erineva perioodiga võnkumise summat ja nende komponentide amplituudide suhe varieerub. Olenevalt komponentide suhtest võivad looded olla pooleööpäevased, ööpäevased ja korrapäratud.
+Kuu ja Päikese põhjustatud looded on [[perioodilisus|perioodilised]] ja nende [[periood]] on kõikjal samasugune. (Kaks tõusu ja kaks mõõna ööpäevas). Kuid looded kujutavad endast mitme erineva perioodiga võnkumise summat ja nende komponentide amplituudide suhe varieerub. Olenevalt komponentide suhtest võivad looded olla pooleööpäevased, ööpäevased ja korrapäratud. Selle erinevuse põhjustavad erinevad Päikese ja Kuu koosmõjud. Kui Päike ja Kuu on Maa suhtes ühel joonel siis nende mõjud liituvad  pooleööpäevasteks loodeteks. Kui Päikese ja Maa vaheline sirgjoon on risti Kuu ja Maa sirgjoonega, siis nende mõjud kompenseeruvad vastastikku ja tõusu ja mõõna amplituudid on vähenevad.
 Korraga on Maal tõus nii sellel poolel, mis asub Kuu suunas, kui ka vastasküljel. Eriti tugevad looded esinevad siis, kui Päike, Kuu ja Maa paiknevad enam-vähem ühel sirgel.