Kuuldelävi: erinevus redaktsioonide vahel
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
7. rida: | 7. rida: | ||
Konkreetsel indiviidil võib tegelik kuuldelävi sellest väärtusest oluliselt erineda. [[Pilt:Leeftijdgehoordrempel.png|thumb|400x400px|Kuuldelävi meestel (M) vanuses 20 kuni 60 eluaastat |
Konkreetsel indiviidil võib tegelik kuuldelävi sellest väärtusest oluliselt erineda. [[Pilt:Leeftijdgehoordrempel.png|thumb|400x400px|Kuuldelävi meestel (M) vanuses 20 kuni 60 eluaastat |
||
ja naistel (V) vanuses 60 aastat. |
ja naistel (V) vanuses 60 aastat. |
||
]] |
]]Konkreetse indiviidi korral on kuuldelävi sõltuv veel vanusest, kuulmise seisundist ja muudest asjaoludest. |
||
Uuringud kinnitavad kuuldeläve, eriti aga selle sagedussõltuvuse olulist sõltuvust vanusest (vt. graafikut). |
|||
(NB! |
(NB! Sagedustelg toodud graafikul ei ole logaritmiline) |
||
Nagu näha, võib meeste puhul täheldada kuuldeläve halvenemist vanuse kasvades 20-st kuni 60 eluaastani 6...12 dB võrra (2...4 korda) nn. parima kuulmise sagedusalas 2000...4000 Hz, kuid kõrgematel sagedustel 4000...6000 Hz on kuuldeläve halvenemine 30 dB (ehk 30 korra) suurusjärgus. |
Nagu näha, võib meeste puhul täheldada kuuldeläve halvenemist vanuse kasvades 20-st kuni 60 eluaastani 6...12 dB võrra (2...4 korda) nn. parima kuulmise sagedusalas 2000...4000 Hz, kuid kõrgematel sagedustel 4000...6000 Hz on kuuldeläve halvenemine 30 dB (ehk 30 korra) suurusjärgus. |
Redaktsioon: 2. oktoober 2017, kell 03:06
Kuuldelävi on minimaalne heli intensiivsus või -rõhk, mida inimene tajub helina.
Sagedusel 1000 Hz on kuuldelävi võetud võrdseks 10–12 W/m2 (2·10–5 Pa).
Kuulmise uurimise tulemuste esitamisel suhtelises helirõhu skaalas (tavaliselt logaritmilises skaalas detsibellides) on see helirõhu väärtus võetud baas- ehk võrdlustasemeks (0 dB).
Konkreetsel indiviidil võib tegelik kuuldelävi sellest väärtusest oluliselt erineda.
Konkreetse indiviidi korral on kuuldelävi sõltuv veel vanusest, kuulmise seisundist ja muudest asjaoludest.
Uuringud kinnitavad kuuldeläve, eriti aga selle sagedussõltuvuse olulist sõltuvust vanusest (vt. graafikut). (NB! Sagedustelg toodud graafikul ei ole logaritmiline)
Nagu näha, võib meeste puhul täheldada kuuldeläve halvenemist vanuse kasvades 20-st kuni 60 eluaastani 6...12 dB võrra (2...4 korda) nn. parima kuulmise sagedusalas 2000...4000 Hz, kuid kõrgematel sagedustel 4000...6000 Hz on kuuldeläve halvenemine 30 dB (ehk 30 korra) suurusjärgus.
Statistliliselt võib täheldada veel sõltuvust soost, mingil määral ka rassist ja tesitest asjaoludest.