Kuum täpp: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Siim (arutelu | kaastöö)
Resümee puudub
Thijs!bot (arutelu | kaastöö)
P robot Adding: fi:Kuuma kohta
35. rida: 35. rida:
[[pt:Hotspot (geologia)]]
[[pt:Hotspot (geologia)]]
[[sk:Horúca škvrna]]
[[sk:Horúca škvrna]]
[[fi:Kuuma kohta]]
[[zh:熱點 (地質學)]]
[[zh:熱點 (地質學)]]

Redaktsioon: 31. detsember 2006, kell 08:22

Kuum täpp ehk kuum punkt on laamasisene vulkaaniline piirkond.

Kuuma täpi all kerkivad vahevööst kõrge temperatuuriga vahevöö pluumid, mille kohal litosfäär õheneb ning praguneb. Tekkinud lõhedest voolab magma maapinnale moodustades ookeanilisi saari, ookeanilisi basaltplatoosid, põhjustades mandrite riftistumist jne. Kuumad täpid on tihti seotud suurte magmaprovintsidega. Näiteks Dekkani basaltplatoo on suur magmaprovints, mille tekitanud pluum paikneb kaasajal kuuma täpina Réunioni saare all.

Atlandi ookeanis paikneb üks kuum täpp otse ookeani keskahelikul moodustades Tristan da Cunha saare. Ka Islandi saar paikneb kuuma täpi kohal.

Kuuma täpi magma on enamasti basaltse koostisega ning tavaliselt ei põhjusta märkimisväärseid plahvatusi ega maavärinaid.

Tavaliselt arvatakse, et kuumad magmavoolud saavad alguse väga sügavalt Maa välistuuma ja vahevöö piirilt. Sellele arvamusele pani aluse kuumade täppide teooria looja John Tuzo Wilson. Viimasel ajal on aga selles kahtlema hakatud. Vähemalt osadel juhtudel tundub, et kuuma täpi magma ei pärine nii sügavalt.

Vaata ka

Välislingid