Ürgloodus: erinevus redaktsioonide vahel
PResümee puudub |
Alicenarep (arutelu | kaastöö) Resümee puudub |
||
| 1. rida: | 1. rida: | ||
{{See artikkel| räägib loodusest; filmi kohta vaata artiklit [[Metsik loodus (film)]]}} |
|||
{{keeletoimeta}}{{ToimetaAeg|kuu=aprill|aasta=2017}}{{vaidlustatud}}{{viita}} |
|||
'''Ürgloodus''' ehk '''metsik loodus''' ehk '''põlisloodus''' on väga vähesel määral või täiesti puutumata [[loodus]]lik [[ala]]. Metsistunud liigirikas keskkond kuulub liikide säilivuse ja [[ohutus]]e eesmärgil [[looduskaitse]] valdkonda. Ürglooduse alla kuuluvad maha jäetud [[taluhoov]]id, {{kas|[[park|pargid]]}}, [[veekogu]]d, [[soo]]d, [[raba]]d ja [[mets]]ad. |
|||
Alal puudub täielik või osaline [[inimtegevus]]. [[Metsistunud loodus]]es on keeruline liikuda ühest sihtkohast teise. [[Torm]]id murravad [[puu|puid]], [[taim]]ed kasvavad tohutult suureks ja sealses keskkonnas elavad [[loom]]ad võivad osutada inimestele [[oht]]likuks. Metsistunud aladel tekkinud [[veesil]]mad on inimeste poolt kasutamata. Veekogud kattuvad taimedega ja sulanduvad loodusega ühte. |
|||
| ⚫ | |||
| ⚫ | |||
'''Ürgloodus''' ehk '''metsik loodus''' ehk '''põlisloodus''' on meie ümber looduslikel aladel. Pidevas muutumises olev looduslik protsess, mis toimub aastate vältel eluta looduse protsesside toimel. Eluta ja elus maastiku kujundavad tormid, vooluveed, talvekülmad, sulad, päiksekiirgus, tuulekiirus. Liigirikas keskkond kuulub liikide säilivuse ja ohutuse eesmärgil looduskaitse valdkonda. Ürglooduse alla kuuluvad maha jäetud taluhoovid, pargid, veekogud, sood, rabad, metsad, pinnavormid,rändrahnud, järved ja jõed- Eestis kokku enam kui 2500 loodusmälestist. |
|||
{{Panoraam |Ahja jõe ürgorg.jpg |800px |[[Ahja jõe ürgorg]]}} |
|||
Oluline on säilitada suure teadusliku väärtusega objektid, mis annavad olmeka pildi nende tekke ja põhjustatud protsesside kohta. Inimtegevuse Metsistunud looduses ja mälestusmärkidel on inimegevus keerukate liikumistrajetooride tõttu vähem kasutatav. Looduses toimiv peab jääma loodusesse ja inimetegvus ürglooduse objektidel peab olema minemaalne. Tormid murravad puid, taimed kasvavad tohutult suureks ja sealses keskkonnas elavad loomad võivad osutada inimestele ohtlikuks. Ürglooduse aladel tekkinud veesilmad on inimeste poolt kasutamata. Veekogud kattuvad taimedega ja sulanduvad loodusega ühte. |
|||
| ⚫ | |||
| ⚫ | |||
| ⚫ | |||
* [[Pakri neem]] |
|||
* [[Lüsingi karstiala]] |
|||
* [[Sopa allikas]] |
|||
* [[Tolkuse raba]] |
|||
| ⚫ | |||
| ⚫ | |||
Veel näiteid Eesti ürgloodusest: |
|||
- Pakri neem - on pärjatud suurejoonelise pangaga, mis püstloodselt tõuseb otse merest. Selles värvikirevas veerandsaja meetri kõrguses pangas avaneb ligi viiskümmend miljonit aastat Maa kivistunud ajalugu. |
|||
- Lüsingi karstiala- asub Ambla lähedal loopealses metsas. Suurvee ajal ei mahu kogu vesi enam maa alla ja seega tekib karstijärvestik. |
|||
- Sopa allikas- on Eesti sügavaim allikas. Lehti sügavus ligi 5 meetrit. |
|||
- Tolkuse raba- asub Luitemaal. Merelahe osa, mille eraldumisel algas kiire soostumine. |
|||
Ahja jõe ürgorg |
|||
Suurenda |
|||
Ahja jõe ürgorg |
|||
| ⚫ | |||
| ⚫ | |||
| ⚫ | |||
Siirdu üles ↑ "Looduse tegurid". |
|||
Siirdu üles ↑ "Wilderness vs. Nature". |
|||
Siirdu üles ↑ "THE NATURE OF WILDERNESS". |
|||
Siirdu üles ↑ "Tuhala Witch's Well". |
|||
Siirdu üles ↑ "Ürglooduse objektide andmete kuvamine". |
|||
Redaktsioon: 12. juuni 2017, kell 18:17
Ürgloodus ehk metsik loodus ehk põlisloodus on meie ümber looduslikel aladel. Pidevas muutumises olev looduslik protsess, mis toimub aastate vältel eluta looduse protsesside toimel. Eluta ja elus maastiku kujundavad tormid, vooluveed, talvekülmad, sulad, päiksekiirgus, tuulekiirus. Liigirikas keskkond kuulub liikide säilivuse ja ohutuse eesmärgil looduskaitse valdkonda. Ürglooduse alla kuuluvad maha jäetud taluhoovid, pargid, veekogud, sood, rabad, metsad, pinnavormid,rändrahnud, järved ja jõed- Eestis kokku enam kui 2500 loodusmälestist.
Oluline on säilitada suure teadusliku väärtusega objektid, mis annavad olmeka pildi nende tekke ja põhjustatud protsesside kohta. Inimtegevuse Metsistunud looduses ja mälestusmärkidel on inimegevus keerukate liikumistrajetooride tõttu vähem kasutatav. Looduses toimiv peab jääma loodusesse ja inimetegvus ürglooduse objektidel peab olema minemaalne. Tormid murravad puid, taimed kasvavad tohutult suureks ja sealses keskkonnas elavad loomad võivad osutada inimestele ohtlikuks. Ürglooduse aladel tekkinud veesilmad on inimeste poolt kasutamata. Veekogud kattuvad taimedega ja sulanduvad loodusega ühte.
Eestis esineb palju ürgloodust, mis on kaitstud seadustega. Näiteks Jõgeva maakonnas asuv Laiuse siniallikas, mis on kaitse all olev ürglooduse objekt. Ürglooduses esineb kauneid vaatepilte, näiteks Tuhala Nõiakaevu keemine.
Veel näiteid Eesti ürgloodusest:
- Pakri neem - on pärjatud suurejoonelise pangaga, mis püstloodselt tõuseb otse merest. Selles värvikirevas veerandsaja meetri kõrguses pangas avaneb ligi viiskümmend miljonit aastat Maa kivistunud ajalugu.
- Lüsingi karstiala- asub Ambla lähedal loopealses metsas. Suurvee ajal ei mahu kogu vesi enam maa alla ja seega tekib karstijärvestik.
- Sopa allikas- on Eesti sügavaim allikas. Lehti sügavus ligi 5 meetrit.
- Tolkuse raba- asub Luitemaal. Merelahe osa, mille eraldumisel algas kiire soostumine.
Ahja jõe ürgorg Suurenda Ahja jõe ürgorg Vaata ka Ürgmets Kõnnumaa
Siirdu üles ↑ "Looduse tegurid". Siirdu üles ↑ "Wilderness vs. Nature". Siirdu üles ↑ "THE NATURE OF WILDERNESS". Siirdu üles ↑ "Tuhala Witch's Well". Siirdu üles ↑ "Ürglooduse objektide andmete kuvamine".