Reet Hiiemäe: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu

Reasisene

Redaktsioon: 7. märts 2017, kell 18:35

Reet Hiiemäe (sündinud 24. märtsil 1974) on Eesti folklorist. Lisaks on ta tegelenud tõlkimise ja sotsiaalhoolekande edendamisega.

Elukäik ja töö

Lõpetas 1998. aastal Tartu Ülikooli germaani filoloogia ja folkloristika alal. Töötanud kuni 1999. aastani assistendina, edasi teadurina Eesti Kirjandusmuuseumi rahvajuttude ja -usundi töörühmas. 2017. aastal kaitses Hiiemäe doktorikraadi tööga "Folkloor kui mentaalse enesekaitse vahend: usundilise pärimuse pragmaatikast".

Ta on avaldanud artikleid rahvusvahelise levikuga eelretsenseeritavates teadusajakirjades, on mitme teadusliku või populaarteadusliku monograafia (sealhulgas raamatute "Eesti katkupärimus" (1997), "Kaitsemaagia eesti rahvausundis" (2012), "Ended ja ennustamised eesti rahvausundis" (2013), "Armastus eesti rahvapärimuses" (2015)) autor, lisaks avaldanud populaarteaduslikke artikleid.

Hiiemäe uurimistöö keskmes on rahvausundi ja -juttude psühholoogiline aspekt, nt epideemiatega kaasnevad stereotüüpsed käitumismudelid ja nende kajastumine pärimuses, pärimuslikud kaitsemehhanismid (nt kaitsemaagia).

Tunnustused

Eesti Kultuurkapitali rahvakultuuri sihtkapitali aastapreemia, 2001
Eesti Punase Risti V klassi teenetemärk sotsiaalhoolekande edendamise eest, 2009

Välislingid

Reet Hiiemäe Eesti Teadusinfosüsteemis: https://www.etis.ee/Portal/Persons/Display/3b2f8fdf-218f-4dfc-b2c4-9d27348659aa

@@ 1. rida: / 1. rida: @@
-'''Reet Hiiemäe''' (snd 24. märtsil 1974) on Eesti folklorist. Lisaks on ta tegelenud tõlkimise ja sotsiaalhoolekande edendamisega.
+'''Reet Hiiemäe''' (sündinud [[24. märts]]il [[1974]]) on Eesti folklorist. Lisaks on ta tegelenud tõlkimise ja sotsiaalhoolekande edendamisega.
 == Elukäik ja töö ==
-Lõpetas 1998. aastal Tartu Ülikooli germaani filoloogia ja folkloristika alal. Töötanud kuni 1999. aastani assistendina, edasi teadurina
+Lõpetas 1998. aastal Tartu Ülikooli germaani filoloogia ja folkloristika alal. Töötanud kuni 1999. aastani assistendina, edasi teadurina Eesti Kirjandusmuuseumi rahvajuttude ja -usundi töörühmas. 2017. aastal kaitses Hiiemäe doktorikraadi tööga "Folkloor kui mentaalse enesekaitse vahend: usundilise pärimuse pragmaatikast".
-Eesti Kirjandusmuuseumi rahvajuttude ja -usundi töörühmas. 2017. aastal kaitses Hiiemäe doktorikraadi tööga "Folkloor kui mentaalse enesekaitse vahend: usundilise pärimuse pragmaatikast". Ta on avaldanud artikleid rahvusvahelise levikuga eelretsenseeritavates teadusajakirjades, on mitme teadusliku või populaarteadusliku monograafia (sh raamatute "Eesti katkupärimus" {1997}, "Kaitsemaagia eesti rahvausundis" {2012}, "Ended ja ennustamised eesti rahvausundis" {2013}, "Armastus eesti rahvapärimuses" {2015}) autor, lisaks avaldanud populaarteaduslikke artikleid.
+Ta on avaldanud artikleid rahvusvahelise levikuga eelretsenseeritavates teadusajakirjades, on mitme teadusliku või populaarteadusliku monograafia (sealhulgas raamatute "Eesti katkupärimus" (1997), "Kaitsemaagia eesti rahvausundis" (2012), "Ended ja ennustamised eesti rahvausundis" (2013), "Armastus eesti rahvapärimuses" (2015)) autor, lisaks avaldanud populaarteaduslikke artikleid.
 Hiiemäe uurimistöö keskmes on rahvausundi ja -juttude psühholoogiline aspekt, nt epideemiatega kaasnevad stereotüüpsed käitumismudelid ja nende kajastumine pärimuses, pärimuslikud kaitsemehhanismid (nt kaitsemaagia).