Hüdrodünaamika: erinevus redaktsioonide vahel
PResümee puudub |
PResümee puudub |
||
| 4. rida: | 4. rida: | ||
Kui hüdrostaatikas piisab seisva vedeliku olukorra kirjeldamiseks [[rõhk|rõhu]] määramisest igas vedelikupunktis p=f(x,y,z) ning vedeliku enda iseloomustamiseks üksnes [[tihedus]]e ρ tundmisest, siis liikuva vedeliku kohta on vaja teada ka voolamise kiirust ning liikumisega kaasneva [[hõõrdumine|hõõrde]] tõttuka vedeliku [[viskoossus]]t. |
Kui hüdrostaatikas piisab seisva vedeliku olukorra kirjeldamiseks [[rõhk|rõhu]] määramisest igas vedelikupunktis p=f(x,y,z) ning vedeliku enda iseloomustamiseks üksnes [[tihedus]]e ρ tundmisest, siis liikuva vedeliku kohta on vaja teada ka voolamise kiirust ning liikumisega kaasneva [[hõõrdumine|hõõrde]] tõttuka vedeliku [[viskoossus]]t. |
||
Voolavas vedelikus toimuv on nii keeruline, et seda on harva võimalik puhtmatemaatilise analüüsiga kirjeldada. [[Galileo Galilei]] on õelnud: "Lihtsam on arvutada meist lõpmata kaugete tähtede liikumistrajektoore, kui kindlaks teha meie endi silme ees oleva vee liikumisseadusi". Seetõttu tehakse tuletuskäigud tavaliselt [[ideaalvedelik]]u kohta ning tulemuste lüngad täidetakse katsetulemustega. Eksperimendil on hüdrodünaamikas suur tähtsus: Igal uurimis- ja õppeasutusel on tingimata [[labor]], milles huvipakkuvaid nähtusi saab uurida. |
|||
[[Kategooria:Hüdrodünaamika]] |
[[Kategooria:Hüdrodünaamika]] |
||
Redaktsioon: 11. detsember 2006, kell 23:18
Hüdrodünaamika on hüdromehaanika ja hüdraulika haru, mis käsitleb vedelike liikumise seaduspärasusi ning liikuva vedeliku ja tahkete kehade vahelist mõju.
Liikuva vedeliku ja liikumatu keskkonna vahekord võib olla kahesugune. Nii nimetatud välise ülessande puhul uuritakse vedeliku toimet selles viibivale kehale. Näiteks veevoolu toimet sillasambale. Sisemise ülessande korral vedeliku voolamist tahke kehaga piiratud juhtmes näiteks torus või avasängis.
Kui hüdrostaatikas piisab seisva vedeliku olukorra kirjeldamiseks rõhu määramisest igas vedelikupunktis p=f(x,y,z) ning vedeliku enda iseloomustamiseks üksnes tiheduse ρ tundmisest, siis liikuva vedeliku kohta on vaja teada ka voolamise kiirust ning liikumisega kaasneva hõõrde tõttuka vedeliku viskoossust.
Voolavas vedelikus toimuv on nii keeruline, et seda on harva võimalik puhtmatemaatilise analüüsiga kirjeldada. Galileo Galilei on õelnud: "Lihtsam on arvutada meist lõpmata kaugete tähtede liikumistrajektoore, kui kindlaks teha meie endi silme ees oleva vee liikumisseadusi". Seetõttu tehakse tuletuskäigud tavaliselt ideaalvedeliku kohta ning tulemuste lüngad täidetakse katsetulemustega. Eksperimendil on hüdrodünaamikas suur tähtsus: Igal uurimis- ja õppeasutusel on tingimata labor, milles huvipakkuvaid nähtusi saab uurida.