Hüdrodünaamika: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu

Reasisene

Redaktsioon: 10. detsember 2006, kell 07:29

Hüdrodünaamika on hüdromehaanika ja hüdraulika haru, mis käsitleb vedelike liikumise seaduspärasusi ning liikuva vedeliku ja tahkete kehade vahelist mõju.

Liikuva vedeliku ja liikumatu keskkonna vahekord võib olla kahesugune. Nii nimetatud välise ülessande puhul uuritakse vedeliku toimet selles viibivale kehale. Näiteks veevoolu toimet sillasambale. Sisemise ülessande korral vedeliku voolamist tahke kehaga piiratud juhtmes näiteks torus või avasängis.

Kui hüdrostaatikas piisab seisva vedeliku olukorra kirjeldamiseks rõhu määramisest igas vedelikupunktis p=f(x,y,z) ning vedeliku enda iseloomustamiseks üksnes tiheduse ρ tundmisest, siis liikuva vedeliku kohta on vaja teada ka voolamise kiirust ning liikumisega kaasneva hõõrde tõttuka vedeliku viskoossust.

Redaktsioon: 6. detsember 2006, kell 23:15 redigeeri Animagi (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 7172 muudatust Uus lehekülg: '''Hüdrodünaamika''' on hüdraulika haru, mis käsitleb vedelike liikumise seaduspärasusi ning liikuva vedeliku ja tahkete kehade vahelist mõju. Liikuva vedeliku ja l...		Redaktsioon: 10. detsember 2006, kell 07:29 redigeeri eemalda Animagi (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 7172 muudatust PResümee puudub Uuem muudatus →
1. rida:		1. rida:
	'''Hüdrodünaamika''' on [[hüdraulika]] haru, mis käsitleb vedelike liikumise [[seaduspärasus]]i ning liikuva vedeliku ja tahkete [[keha]]de vahelist mõju.		'''Hüdrodünaamika''' on [[hüdromehaanika]] ja [[hüdraulika]] haru, mis käsitleb vedelike liikumise [[seaduspärasus]]i ning liikuva vedeliku ja tahkete [[keha]]de vahelist mõju.

	Liikuva vedeliku ja liikumatu keskkonna vahekord võib olla kahesugune. Nii nimetatud välise ülessande puhul uuritakse vedeliku toimet selles viibivale kehale. Näiteks veevoolu toimet sillasambale. Sisemise ülessande korral vedeliku voolamist tahke kehaga piiratud juhtmes näiteks [[toru]]s või [[avasäng]]is.		Liikuva vedeliku ja liikumatu keskkonna vahekord võib olla kahesugune. Nii nimetatud välise ülessande puhul uuritakse vedeliku toimet selles viibivale kehale. Näiteks veevoolu toimet sillasambale. Sisemise ülessande korral vedeliku voolamist tahke kehaga piiratud juhtmes näiteks [[toru]]s või [[avasäng]]is.