Kujutavate kunstide klubi: erinevus redaktsioonide vahel
Resümee puudub |
Õigekirja vea parandus |
||
| 3. rida: | 3. rida: | ||
Algselt ööklubina rajatud Kuku klubis on kaks [[baar]]i, ''[[à la carte]]''-[[restoran]] kuuekümnele inimesele, [[piljard]]ituba ja kaks koosolekuruumi. |
Algselt ööklubina rajatud Kuku klubis on kaks [[baar]]i, ''[[à la carte]]''-[[restoran]] kuuekümnele inimesele, [[piljard]]ituba ja kaks koosolekuruumi. |
||
"Siin oli vabameelsuse vaim, siin lehvis opositsioonilisuse vaim. Siin oli kõik lubatud, mis ei riivanud sündsust või muid selliseid kenamaid aateid ja nähtusi. Nii et sellisena ta oli meile kõigile - loovharitlastele - omamoodi teiseks koduks," iseloomustas Kuku klubi tähtsust loomeinimeste kogunemiskohana [[Nõukogude aeg| |
"Siin oli vabameelsuse vaim, siin lehvis opositsioonilisuse vaim. Siin oli kõik lubatud, mis ei riivanud sündsust või muid selliseid kenamaid aateid ja nähtusi. Nii et sellisena ta oli meile kõigile - loovharitlastele - omamoodi teiseks koduks," iseloomustas Kuku klubi tähtsust loomeinimeste kogunemiskohana [[Nõukogude aeg|nõukogude ajal]] kunstnik [[Heinz Valk]]. |
||
Ajalooliselt on kasutatud ka nimekuju ''KuKu klubi'', näiteks teeb seda Heinz Valk oma raamatus "KuKu klubi kuldsed aastad".<ref>[http://kultuur.err.ee/v/varia/41269c2b-ac12-48de-a9a6-742af1c27b8a Heinz Valk raius Kuku klubi raamatusse] ERR 19.05.2014</ref> Samas ei pea [[Eesti Keele Instituut]] seda nimekuju tänapäeval õigeks.<ref name="eki"/> |
Ajalooliselt on kasutatud ka nimekuju ''KuKu klubi'', näiteks teeb seda Heinz Valk oma raamatus "KuKu klubi kuldsed aastad".<ref>[http://kultuur.err.ee/v/varia/41269c2b-ac12-48de-a9a6-742af1c27b8a Heinz Valk raius Kuku klubi raamatusse] ERR 19.05.2014</ref> Samas ei pea [[Eesti Keele Instituut]] seda nimekuju tänapäeval õigeks.<ref name="eki"/> |
||
Redaktsioon: 5. veebruar 2016, kell 11:44
Kujutavate kunstide klubi ehk Kuku klubi[1] on 1935. aastal asutatud klubi Tallinnas aadressil Vabaduse väljak 8, Tallinna Kunstihoone keldris.
Algselt ööklubina rajatud Kuku klubis on kaks baari, à la carte-restoran kuuekümnele inimesele, piljardituba ja kaks koosolekuruumi.
"Siin oli vabameelsuse vaim, siin lehvis opositsioonilisuse vaim. Siin oli kõik lubatud, mis ei riivanud sündsust või muid selliseid kenamaid aateid ja nähtusi. Nii et sellisena ta oli meile kõigile - loovharitlastele - omamoodi teiseks koduks," iseloomustas Kuku klubi tähtsust loomeinimeste kogunemiskohana nõukogude ajal kunstnik Heinz Valk.
Ajalooliselt on kasutatud ka nimekuju KuKu klubi, näiteks teeb seda Heinz Valk oma raamatus "KuKu klubi kuldsed aastad".[2] Samas ei pea Eesti Keele Instituut seda nimekuju tänapäeval õigeks.[1]
Viited
- ↑ 1,0 1,1 1,2 EKI Keelenõuanne - nime õigekiri on Kuku klubi, mitte KuKu klubi vms
- ↑ Heinz Valk raius Kuku klubi raamatusse ERR 19.05.2014
Kirjandus
- Heinz Valk "KuKu klubi kuldsed aastad" Tallinn, 2014
Välislingid
- Kuku klubi koduleht
- Legendaarne Kuku klubi – kunstnike teine kodu - Õhtuleht, 5. august 2004
- Andres Langemets. "Kerge laskuda, raske lahkuda." [1] – Eesti Ekspress 29. jaanuar 2010
- Boheemlaspesa metamorfoosid – Kuku klubi 75 - Eesti Päevaleht, 30. jaanuar 2010
- Heinz Valk raius Kuku klubi raamatusse ERR 19.05.2014