Gustav III: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu

Reasisene

Redaktsioon: 30. aprill 2015, kell 14:42

Gustav III (24. jaanuar (Juliuse kalendri järgi 13. jaanuar) 1746 – 29. märts 1792) oli Rootsi kuningas alates 1771. aastast kuni surmani.

Ta oli kuningas Adolf Fredriki poeg.

Gustav III oli viimane Rootsi monarh, kes valitses absolutistlikult. Et Gustav oli saanud hea hariduse, viis ta ellu olulisi valgustatud absolutismi vaimus reforme, näiteks kaotas piinamise ülekuulamise vahendina ja edendas haridust.

Peatselt pärast troonile tõusmist likvideeris ta 1772. aastal seni kuningavõimule suurt mõju avaldanud aadlirühmitused, nn Kübaratepartei ja Mütsidepartei.

Gustavi peamiseks eesmärgiks oli aga Rootsi kunagise hiilguse taastamine. Selleks alustas ta 1788. aastal sõda Venemaaga, et oma kunagisi Läänemere-provintse (Eestimaad ja Liivimaad) tagasi võita. Kuid sõda ei läinud kuigi hästi, Vene armee oli sõjaks küllaltki hästi valmis ning lisaks tekkis Rootsi aadlike seas Vene-sõbralik Anjala Liit. Nii pidi Gustav sõja 1790. aastal piirimuutusteta Värälä rahuga lõpetama.

Seejärel sõlmisid Gustav ja Katariina II revolutsioonilise Prantsusmaa vastase liidu ning kavandasid sellele rannikule Vene-Rootsi ühisdessanti. Ettevalmistusi alustati 1791. aasta lõpul.

16. märtsil 1792 toimunud maskiballi ajal haavas Gustavit aadliopositsiooni liige Jacob Johan Anckarström. Esialgu ei tundunud haav kuigi tõsine, ent peagi tekkis veremürgitus, millesse kuningas 29. märtsil suri.

Eelnev Adolf Fredrik	Rootsi kuningas 1771–1792	Järgnev Gustav IV Adolf

@@ 1. rida: / 1. rida: @@
 [[Image:Gustav III of Sweden 1.jpg|thumb|Gustav III]]
-'''Gustav III''' ([[24. jaanuar]] ([[Juliuse kalender|Juliuse kalendri]] järgi 13. jaanuar) [[1746]] – [[29. märts]] [[1792]]) oli [[Rootsi kuningas]] [[1771]]. aastast kuni surmani.
+'''Gustav III''' ([[24. jaanuar]] ([[Juliuse kalender|Juliuse kalendri]] järgi 13. jaanuar) [[1746]] – [[29. märts]] [[1792]]) oli [[Rootsi kuningas]] alates [[1771]]. aastast kuni surmani.
 Ta oli kuningas [[Adolf Fredrik]]i poeg.
-Gustav III oli viimane [[Rootsi]] [[monarh]], kes valitses [[absolutism|absolutistlikult]]. Et Gustav oli saanud hea hariduse, viis ta läbi rea [[valgustatud absolutism]]i vaimus reforme, näiteks kaotas piinamise ülekuulamise vahendina ning edendas haridust.
+Gustav III oli viimane [[Rootsi]] [[monarh]], kes valitses [[absolutism|absolutistlikult]]. Et Gustav oli saanud hea hariduse, viis ta ellu olulisi [[valgustatud absolutism]]i vaimus reforme, näiteks kaotas piinamise ülekuulamise vahendina ja edendas haridust.
-Peatselt pärast troonile tõusmist likvideeris ta [[1772]]. aastal seni kuningavõimule suurt mõju avaldanud aadlirühmitused, nii-nimetatud [[Kübaratepartei]] ja [[Mütsidepartei]].
+Peatselt pärast troonile tõusmist likvideeris ta [[1772]]. aastal seni kuningavõimule suurt mõju avaldanud aadlirühmitused, nn [[Kübaratepartei]] ja [[Mütsidepartei]].
-Gustavi peamiseks eesmärgiks oli aga Rootsi kunagise hiilguse taastamine. Selleks alustas ta [[1788]]. aastal sõda Venemaaga, et oma kunagisi Läänemereprovintse ([[Eestimaa]]d ja [[Liivimaa]]d) tagasi võita. Kuid sõda ei läinud kuigi hästi, Vene armee oli sõjaks küllaltki hästi valmis ning lisaks tekkis Rootsi aadlike seas Vene-sõbralik [[Anjala Liit]]. Nii pidi Gustav sõja [[1790]]. aastal piirimuutusteta [[Värälä rahu]]ga lõpetama.
+Gustavi peamiseks eesmärgiks oli aga Rootsi kunagise hiilguse taastamine. Selleks alustas ta [[1788]]. aastal sõda Venemaaga, et oma kunagisi Läänemere-provintse ([[Eestimaa]]d ja [[Liivimaa]]d) tagasi võita. Kuid sõda ei läinud kuigi hästi, Vene armee oli sõjaks küllaltki hästi valmis ning lisaks tekkis Rootsi aadlike seas Vene-sõbralik [[Anjala Liit]]. Nii pidi Gustav sõja [[1790]]. aastal piirimuutusteta [[Värälä rahu]]ga lõpetama.
-Järgnevalt sõlmisid Gustav ja [[Katariina II]] revolutsioonilise [[Prantsusmaa]] vastase liidu ning plaanisid Vene-Rootsi ühisdessanti selle rannikule. Ettevalmistustega alustati [[1791]]. aasta lõpul.
+Seejärel sõlmisid Gustav ja [[Katariina II]] revolutsioonilise [[Prantsusmaa]] vastase liidu ning kavandasid sellele rannikule Vene-Rootsi ühisdessanti. Ettevalmistusi alustati [[1791]]. aasta lõpul.
-[[16. märts]]il [[1792]]. aastal haavas Gustavit maskiballi ajal aadliopositsiooni liige [[Jacob Johan Anckarström]]. Esialgu ei tundunud haav kuigi tõsine, ent peagi tekkis [[veremürgitus]], millesse kuningas 29. märtsil suri.
+[[16. märts]]il [[1792]] toimunud maskiballi ajal haavas Gustavit aadliopositsiooni liige [[Jacob Johan Anckarström]]. Esialgu ei tundunud haav kuigi tõsine, ent peagi tekkis [[veremürgitus]], millesse kuningas 29. märtsil suri.
 {{commonskat|Gustav III of Sweden}}
 {{algus}}