Antarktiline oaas: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu

Reasisene

Redaktsioon: 1. märts 2015, kell 22:33

Antarktiline oaas on maa-ala Antarktika äärealadel, mis pole kaetud liustikega. Nimi on saanud kõrbete oaaside sarnasuse tõttu, sest elutingimused on seal soodsamad kui ülejäänud territooriumil.

Antarktiliste oaaside pindala varieerub, ulatudes mitmekümnest kuni mitmesaja ruutkilomeetrini.

Antarktilistele oaasidele on iseloomulikud spetsiifilised loodustingimused: külmakõrbete kliima, aasta jooksul vedela vee olemus, järvede rohkus, orgaaniline elu, primitiivsed mullad.

Antarktilised oaasid jagatakse kolmaks rühmaks:

tüüpilised madalmägised ja künklikud (Bungera oaas, Vestfoldi oaas, Grearsona oaas, Schirmachera oaas jt);
mäestikuvahelised kuivad orud (Teylori, Righti);
mägised oaasid (Riiser-Larseni oaas, Breidvognipi oaas^[küsitav])

Bungera – 952 km²
Vestfold – 664 km²
Grearsona – 288 km²
Schirmachera – 35 km²

Antarktiliste oaaside aluspinnaks on gneissid ja kristallised kiltkivid. Seal on arenenud füüsilise ja keemilise murenemise protsessid. Raua-mangaanist "päevitused" ja kõrbelised "Lakid" põhjustavad kivimite punakaspruuni värvust. Kõikjal on mandriliustike tegevuse jäljed.

@@ 1. rida: / 1. rida: @@
 {{ToimetaAeg|kuu=juuni|aasta=2008}}
-'''Antarktiline oaas''' on maa-ala [[Antarktika]] äärealadel, mis pole kaetud [[liustik]]udega. Oma nimi saadeti [[kõrb]]ete [[oaas]]ide sarnasuse tõttu, sest elutingimused on seal soodsam, kui ülejäänud territoriumil.
+'''Antarktiline oaas''' on maa-ala [[Antarktika]] äärealadel, mis pole kaetud [[liustik|liustikega]]. Nimi on saanud [[kõrb]]ete [[oaas]]ide sarnasuse tõttu, sest elutingimused on seal soodsamad kui ülejäänud territooriumil.
-Antarktiliste oaaside pindala varieerub ulatuses mitu kümneid kuni mitu sada ruutkilomeetrit.
+Antarktiliste oaaside pindala varieerub, ulatudes mitmekümnest kuni mitmesaja ruutkilomeetrini.
 Antarktilistele oaasidele on iseloomulikud spetsiifilised loodustingimused: külmakõrbete kliima, aasta jooksul vedela vee olemus, järvede rohkus, orgaaniline elu, primitiivsed mullad.
@@ 11. rida: / 11. rida: @@
 * mägised oaasid (Riiser-Larseni oaas, {{kas|Breidvognipi oaas}})
-*[[Bungera oaas|Bungera]] - 952 km²
+*[[Bungera oaas|Bungera]] – 952 km²
-*[[Vestfoldi oaas|Vestfold]] - 664 km²
+*[[Vestfoldi oaas|Vestfold]] – 664 km²
-*[[Grearsona oaas|Grearsona]] - 288 km²
+*[[Grearsona oaas|Grearsona]] – 288 km²
-*[[Schirmachera oaas|Schirmachera]] - 35 km²
+*[[Schirmachera oaas|Schirmachera]] – 35 km²
-Antarktiliste oaaside aluspinnaks on [[gneiss]]id ja kristallised kiltkivid. Seal on arenenud füüsilise ja keemilise murenemise protsessid. Raua-mangaanist "päevitused" ja kõrbelised "Lakid" põhjustavad kivimite punakas-pruuni värvust. Kõikjal on mandriliustikke tegevuse jäljendid.
+Antarktiliste oaaside aluspinnaks on [[gneiss]]id ja kristallised kiltkivid. Seal on arenenud füüsilise ja keemilise murenemise protsessid. Raua-mangaanist "päevitused" ja kõrbelised "Lakid" põhjustavad kivimite punakaspruuni värvust. Kõikjal on mandriliustike tegevuse jäljed.
 [[Kategooria:Antarktika]]