Antarktiline oaas: erinevus redaktsioonide vahel
P territorium > territoorium |
|||
1. rida: | 1. rida: | ||
{{ToimetaAeg|kuu=juuni|aasta=2008}} |
{{ToimetaAeg|kuu=juuni|aasta=2008}} |
||
'''Antarktiline oaas''' on maa-ala [[Antarktika]] äärealadel, mis pole kaetud [[liustik]] |
'''Antarktiline oaas''' on maa-ala [[Antarktika]] äärealadel, mis pole kaetud [[liustik|liustikega]]. Nimi on saanud [[kõrb]]ete [[oaas]]ide sarnasuse tõttu, sest elutingimused on seal soodsamad kui ülejäänud territooriumil. |
||
Antarktiliste oaaside pindala varieerub |
Antarktiliste oaaside pindala varieerub, ulatudes mitmekümnest kuni mitmesaja ruutkilomeetrini. |
||
Antarktilistele oaasidele on iseloomulikud spetsiifilised loodustingimused: külmakõrbete kliima, aasta jooksul vedela vee olemus, järvede rohkus, orgaaniline elu, primitiivsed mullad. |
Antarktilistele oaasidele on iseloomulikud spetsiifilised loodustingimused: külmakõrbete kliima, aasta jooksul vedela vee olemus, järvede rohkus, orgaaniline elu, primitiivsed mullad. |
||
11. rida: | 11. rida: | ||
* mägised oaasid (Riiser-Larseni oaas, {{kas|Breidvognipi oaas}}) |
* mägised oaasid (Riiser-Larseni oaas, {{kas|Breidvognipi oaas}}) |
||
*[[Bungera oaas|Bungera]] |
*[[Bungera oaas|Bungera]] – 952 km² |
||
*[[Vestfoldi oaas|Vestfold]] |
*[[Vestfoldi oaas|Vestfold]] – 664 km² |
||
*[[Grearsona oaas|Grearsona]] |
*[[Grearsona oaas|Grearsona]] – 288 km² |
||
*[[Schirmachera oaas|Schirmachera]] |
*[[Schirmachera oaas|Schirmachera]] – 35 km² |
||
Antarktiliste oaaside aluspinnaks on [[gneiss]]id ja kristallised kiltkivid. Seal on arenenud füüsilise ja keemilise murenemise protsessid. Raua-mangaanist "päevitused" ja kõrbelised "Lakid" põhjustavad kivimite |
Antarktiliste oaaside aluspinnaks on [[gneiss]]id ja kristallised kiltkivid. Seal on arenenud füüsilise ja keemilise murenemise protsessid. Raua-mangaanist "päevitused" ja kõrbelised "Lakid" põhjustavad kivimite punakaspruuni värvust. Kõikjal on mandriliustike tegevuse jäljed. |
||
[[Kategooria:Antarktika]] |
[[Kategooria:Antarktika]] |
Redaktsioon: 1. märts 2015, kell 22:33
See artikkel vajab toimetamist. (Juuni 2008) |
Antarktiline oaas on maa-ala Antarktika äärealadel, mis pole kaetud liustikega. Nimi on saanud kõrbete oaaside sarnasuse tõttu, sest elutingimused on seal soodsamad kui ülejäänud territooriumil.
Antarktiliste oaaside pindala varieerub, ulatudes mitmekümnest kuni mitmesaja ruutkilomeetrini.
Antarktilistele oaasidele on iseloomulikud spetsiifilised loodustingimused: külmakõrbete kliima, aasta jooksul vedela vee olemus, järvede rohkus, orgaaniline elu, primitiivsed mullad.
Antarktilised oaasid jagatakse kolmaks rühmaks:
- tüüpilised madalmägised ja künklikud (Bungera oaas, Vestfoldi oaas, Grearsona oaas, Schirmachera oaas jt);
- mäestikuvahelised kuivad orud (Teylori, Righti);
- mägised oaasid (Riiser-Larseni oaas, Breidvognipi oaas[küsitav])
- Bungera – 952 km²
- Vestfold – 664 km²
- Grearsona – 288 km²
- Schirmachera – 35 km²
Antarktiliste oaaside aluspinnaks on gneissid ja kristallised kiltkivid. Seal on arenenud füüsilise ja keemilise murenemise protsessid. Raua-mangaanist "päevitused" ja kõrbelised "Lakid" põhjustavad kivimite punakaspruuni värvust. Kõikjal on mandriliustike tegevuse jäljed.