Keemiline tasakaal: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu

Reasisene

Redaktsioon: 19. veebruar 2015, kell 11:54

Keemiline tasakaal on keemilise süsteemi püsiv olek, mis saabub pöörduva keemilise reaktsiooni kulgemise tulemusena. See on süsteemi ajaliselt püsiv olek, mille puhul vaadeldav keemiline reaktsioon kulgeb päri- ja vastassuunas ühesuguse kiirusega, mistõttu reaktsioonisegu koostis ei muutu.

Keemilise tasakaalu korral päri- ja pöördreaktsiooni kiirused on võrdsed, kuid ei võrdu nulliga. Reageerivate ainete kontsentratsioonid tasakaaluolekus sõltuvad nii temperatuurist kui ka lähtesegu koostisest, kuid kontsentratsioonide korrutiste suhe, tasakaalukonstant, on kindlal temperatuuril jääv (massitoime seadus).

Tasakaaluolek on piir, milleni reaktsioon saab kulgeda iseenesest, see on välist tööd kulutamata. Välistingimuste (temperatuur, rõhk) muutumisel muutub tasakaaluolek vastavalt Le Chatelier printsiibile.

Vaata ka

@@ 1. rida: / 1. rida: @@
 '''Keemiline tasakaal''' on keemilise süsteemi püsiv olek, mis saabub pöörduva [[keemiline reaktsioon|keemilise reaktsiooni]] kulgemise tulemusena. See on süsteemi ajaliselt püsiv olek, mille puhul vaadeldav keemiline reaktsioon kulgeb päri- ja vastassuunas ühesuguse [[reaktsiooni kiirus|kiirusega]], mistõttu reaktsioonisegu koostis ei muutu.
-''Keemilise tasakaalu korral päri- ja pöördreaktsiooni kiirused on võrdsed, kuid mitte nulliga''.  Reageerivate ainete [[kontsentratsioon]]id tasakaaluolekus sõltuvad nii temperatuurist kui ka lähtesegu koostisest, kuid kontsentratsioonide korrutiste suhe, [[tasakaalukonstant]], on kindlal temperatuuril jääv ([[massitoime seadus]]).
+''Keemilise tasakaalu korral päri- ja pöördreaktsiooni kiirused on võrdsed, kuid ei võrdu nulliga''.  Reageerivate ainete [[kontsentratsioon]]id tasakaaluolekus sõltuvad nii temperatuurist kui ka lähtesegu koostisest, kuid kontsentratsioonide korrutiste suhe, [[tasakaalukonstant]], on kindlal temperatuuril jääv ([[massitoime seadus]]).
 Tasakaaluolek on piir, milleni reaktsioon saab kulgeda iseenesest, see on välist tööd kulutamata. Välistingimuste (temperatuur, rõhk) muutumisel muutub tasakaaluolek vastavalt [[Le Chatelier printsiip|Le Chatelier printsiibile]].