Molaarruumala: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
RasmusBE (arutelu | kaastöö)
Viited.
RasmusBE (arutelu | kaastöö)
Resümee puudub
9. rida: 9. rida:
Kõige sagedamini kasutatakse molaarruumala väärtust [[normaaltingimused|normaaltingimustel]], kuid vahel kasutatakse ka [[standardtingimused|standardtingimusi]].
Kõige sagedamini kasutatakse molaarruumala väärtust [[normaaltingimused|normaaltingimustel]], kuid vahel kasutatakse ka [[standardtingimused|standardtingimusi]].


Normaaltingimused (nt.): T = 0 <sup>o</sup>C ja P = 101 325 Pa ehk 1 atm<ref name=":0">[1]</ref>.
Normaaltingimused (nt.): T = 0 <sup>o</sup>C ja P = 101 325 Pa ehk 1 atm<ref name=":0">[1, lk 271]</ref>.


Standardtingimused: T = 25 <sup>o</sup>C ja P = 100 000 Pa ehk 0,987 atm<ref name=":0" />.
Standardtingimused: T = 25 <sup>o</sup>C ja P = 100 000 Pa ehk 0,987 atm<ref name=":0" />.

Redaktsioon: 2. jaanuar 2015, kell 18:14

Keemilise aine molaarruumala on suurus, mis on arvuliselt võrdne ühe mooli selle aine osakeste ruumalaga.

Molaarruumala tähiseks on Vm ja teda leitakse valemist (n – aine moolide arv, V – aine ruumala, R – universaalne gaasikonstant, T – temperatuur kelvinites, P – rõhk).

Ühesugustes tingimustes sisaldavad erinevate gaaside võrdsed ruumalad võrdse arvu molekule. Tahkete ja vedelate ainete puhul see ei kehti.

Kõige sagedamini kasutatakse molaarruumala väärtust normaaltingimustel, kuid vahel kasutatakse ka standardtingimusi.

Normaaltingimused (nt.): T = 0 oC ja P = 101 325 Pa ehk 1 atm[1].

Standardtingimused: T = 25 oC ja P = 100 000 Pa ehk 0,987 atm[1].

Vm (normaaltingimustel)= 22,41 dm3/mol.

Vm (standardtingimustel) = 22,79 dm3/mol.

Viited

[1] Atkins, P., Jones, L. (2008). Keemia alused. Teekond teadmiste juurde. Neljas väljaanne. Esmatrükk: W. H. FREEMAN & Co, Basingstoke, New York. Eesti keelde tõlkinud peatükkide autorid. (2012). Tartu: Tartu Ülikooli kirjastus OÜ.

  1. 1,0 1,1 [1, lk 271]