Zürichi kanton: erinevus redaktsioonide vahel
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
| 13. rida: | 13. rida: | ||
| keskuse_nimi = [[Zürich]] |
| keskuse_nimi = [[Zürich]] |
||
| ametlik_keel = [[saksa keel|saksa]] |
| ametlik_keel = [[saksa keel|saksa]] |
||
| asendikaardi_pilt = [[Pilt:Karte Lage Kanton Zürich |
| asendikaardi_pilt = [[Pilt:Karte Lage Kanton Zürich 2015.png|200px|Kantoni asend]] |
||
}} |
}} |
||
[[Pilt:Karte Kanton Zürich.png|thumb]] |
[[Pilt:Karte Kanton Zürich.png|thumb]] |
||
Redaktsioon: 26. detsember 2014, kell 12:12
| Zürichi kanton | |
|---|---|
|
| |
|
saksa Kanton Zürich | |
|
| |
|
| |
| Pindala: 1729 km² | |
| Elanikke: 1 371 000 (2010) | |
| Kontrolli pindala ja rahvaarvu väärtust (?) | |
| Keskus: Zürich | |
| Ametlikud keeled: saksa | |
 |
Zürichi kanton on üks Šveitsi 26 kantonist. Asub Šveitsi põhjaosas.
Zürichi kantoni pindala on 1729 km2, millega on 7. kohal, kuid elanike arvu poolest on ta Šveitsi suurim.
Poliitiline haldusjaotus
Ringkonnad
Kanton on jagatud 12 ringkonnaks (saksa: Bezirke):
- Zürich hõlmab Zürichi linna
- Affoltern pealinnaga Affoltern am Albises
- Andelfingen pealinnaga Andelfingenis
- Bülach pealinnaga Bülachis
- Dielsdorf pealinnaga Dielsdorfis
- Dietikon pealinnaga Dietikonis
- Hinwil pealinnaga Hinwilis
- Horgen pealinnaga Horgenis
- Meilen pealinnaga Meilenis
- Pfäffikon pealinnaga Pfäffikonis
- Uster pealinnaga Usteris
- Winterthur pealinnaga Winterthuris
Vallad
Kantonis on 171 valda (Politische Gemeinden).
Ajalugu
Pikemalt artiklis Zürichi ajalugu
Zürichi kanton koosneb pealinn Zürichi poolt omandatud maadest pärast seda, kui sellest sai aastal 1218 Reichsfrei, eriti pärast tsunftide revolutsiooni aastal 1336. Zürich ühines Šveitsi Konföderatsiooniga aastal 1351. Kantoni madalam osa liideti Zürichi territooriumidega aastal 1362. Zürich omandas ja kaotas 1440. aastate Vana Zürichi sõjas Toggenburgi. Põhjapoolsed osad Reini ülemjooksul tulid kantonile pärast seda, kui Zürichi linn ostis Habsburgidelt aastal 1468 Winterthuri. Valdused läänes saavutasid aastal 1803 Aargau kantoni osana Zürichist iseseisvuse. Rahvas kiitis veebruaris 2005 heaks kantoni uue põhiseaduse, mis asendas 1869. aasta põhiseaduse. Uus põhiseadus jõustus jaanuaris 2006.
Antiquarische Gesellschaft in Zürich on kantoni ajaloo säilitamisele pühendunud organisatsioon.
Geograafia
Zürichi kanton paikneb Alpidest põhjas. Selle naaberkantonid on Schaffhausen põhjas, Aargau läänes, Zug ja Schwyz lõunas ning Thurgau ja Sankt Gallen idas. Enamus Zürichi järvest asub kantonis.
Kantoni saab laias laastus jagada linnaks ja järveks, Unterlandiks loodes, Oberlandiks kagus, Weinlandiks ja Winterthuriks kirdes ning Knonaueramtiks edelas. Suur-Zürichi ala ulatub kantoni piiride taha.
Zürichi pindala on 1728,8 km2. Sellest 43,4% on põllumajanduslik maa, samas 30,7% on metsa all. 20,1% maast on asustusmaa (hooned või teed) ja 5,8% on tühermaa.
Peamised järved on Zürichi järv, Greifensee ja Pfäffikersee. Väiksemad järved on Türlersee, Katzensee, Hüttnersee, Grosser Husemersee, Mettmenhaslisee, Lützelsee, Egelsee ja Seeweidsee.
Suurem osa kantonist koosneb madalatest jõeorgudest, mis laskuvad Reini suunas kantoni põhjaosas. Kantoni loode- ja kaguosas on mägiseimaid piirkondi. Linthi jõe org viib Zürichi järve ja jätkub Limmati jõena. See org on tähtsaim org Zürichi kantonis. Glatti jõe org saab algusethe Greifenseest ja on Limmatist eraldatud mäeahelikuga. Tössi jõe org on kuristik. See paikneb kantoni idaosas ja on Toggenburgi piirkonnast Sankt Galleni kantonis eraldatud mägise alaga. Hörnli (1133 m) on kõrgeim tipp selles mäeahelikus. Sihli jõe org paikneb kantoni lääneosas. Suubub Limmati jõkke Zürichi linnas. Sihli jõgi on Zürichi järvest eraldatud Albise mäeahelikuga. Albishorn (915 m) on siin kõrgeim tipp. Kõrgeim tipp kantonis on Höhrohnen kantoni kaguosas.
Uetliberg on Albise mäeaheliku osa. See mägi on populaarne puhkekoht Zürichi linnarahvale. Uetlibergile viib raudtee.
Välislingid
Aargau · Appenzell Ausserrhoden · Appenzell Innerrhoden · Basel-Landschaft · Basel-Stadt · Bern · Fribourg · Genf · Glarus · Graubünden · Jura · Luzern · Neuchâtel · Nidwalden · Obwalden · Schaffhausen · Schwyz · Solothurn · Sankt Gallen · Ticino · Thurgau · Uri · Valais · Vaud · Zug · Zürich