Nägemine: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
| 1. rida: | 1. rida: | ||
Nägemine ehk nägemismeel (ingl. k. sight, vision) on võime detekteerida ja tõlgendada valgusstiimuleid. Nägemismeel võimaldab eristada valgusintensiivust, värvust, esemete kuju, suurust ja liikumist ruumis. Imetajad detekteerivad muutusi valgusinformatsioonis läbi silmavõrkkestas paiknevate fotoretseptorite. |
Nägemine ehk nägemismeel (ingl. k. ''sight'', ''vision'') on võime detekteerida ja tõlgendada valgusstiimuleid. Nägemismeel võimaldab eristada valgusintensiivust, värvust, esemete kuju, suurust ja liikumist ruumis. Imetajad detekteerivad muutusi valgusinformatsioonis läbi silmavõrkkestas paiknevate fotoretseptorite. |
||
Nägemise [[aisting]]u madalaim lävi on küünlaleek mitmekümne [[kilomeeter|kilomeetri]] kaugusel selgel pimedal ööl kuivas puhtas [[õhk|õhus]].<ref>A ja O taskuteatmik 2005. Eesti Entsüklopeediakirjastus, Läti: 2005. Lk 125. ISBN 9985-70-190-9</ref> |
Nägemise [[aisting]]u madalaim lävi on küünlaleek mitmekümne [[kilomeeter|kilomeetri]] kaugusel selgel pimedal ööl kuivas puhtas [[õhk|õhus]].<ref>A ja O taskuteatmik 2005. Eesti Entsüklopeediakirjastus, Läti: 2005. Lk 125. ISBN 9985-70-190-9</ref> |
||
Redaktsioon: 16. november 2014, kell 17:27
Nägemine ehk nägemismeel (ingl. k. sight, vision) on võime detekteerida ja tõlgendada valgusstiimuleid. Nägemismeel võimaldab eristada valgusintensiivust, värvust, esemete kuju, suurust ja liikumist ruumis. Imetajad detekteerivad muutusi valgusinformatsioonis läbi silmavõrkkestas paiknevate fotoretseptorite.
Nägemise aistingu madalaim lävi on küünlaleek mitmekümne kilomeetri kaugusel selgel pimedal ööl kuivas puhtas õhus.[1]
Viited
- ↑ A ja O taskuteatmik 2005. Eesti Entsüklopeediakirjastus, Läti: 2005. Lk 125. ISBN 9985-70-190-9