Louisenlund: erinevus redaktsioonide vahel
P +da |
Ott Toomet (arutelu | kaastöö) Kohe mitte ei usu sellist täheteadust. |
||
| 6. rida: | 6. rida: | ||
Praegu on puude vahel umbes 50 bautakivi, kuid algselt oli neid rohkem. Paljud neist on üle 2,5 m kõrgused. |
Praegu on puude vahel umbes 50 bautakivi, kuid algselt oli neid rohkem. Paljud neist on üle 2,5 m kõrgused. |
||
Pole teada, milleks kivid on püstitatud. |
|||
Arheoloogiahuviline [[Taani kuningas]] [[Frederik VII]] ostis Louisenlundi külaskäigul Bornholmile [[1851]]. Ta andis kohale nime oma abikaasa [[Louise Rasmussen]]i (krahvinna Danneri) järgi. Too määras koha korrashoiuks iga-aastase toetuse. Praegu kuulub koht ühingule ''[[Jægersprisstiftelsen]]''. |
Arheoloogiahuviline [[Taani kuningas]] [[Frederik VII]] ostis Louisenlundi külaskäigul Bornholmile [[1851]]. Ta andis kohale nime oma abikaasa [[Louise Rasmussen]]i (krahvinna Danneri) järgi. Too määras koha korrashoiuks iga-aastase toetuse. Praegu kuulub koht ühingule ''[[Jægersprisstiftelsen]]''. |
||
== |
==Kivide otstarve== |
||
Kivide otstarve ei ole teada. Kuna paljud kivid on viltu, on üritatud kivide suunda seostada taevatähtedega. Keskne kivi osutab suunda [[tõeline asimuut|asimuudiga]] 51 kraadi, kust [[päikesetõus|päike tõuseb]] [[suvine pööripäev|suvisel pööripäeval]]. [[Paleostronoomia|Paleoastronoomilistesse]] seletustesse tuleb siiski suhtuda ettevaatlikult, sest aja jooksul võivad kivid olla vajunud, kadunud või ka uuest püsit pandud. |
|||
Paljud kivid on viltu. Seepärast on [[paleoastronoomia|paleoastronoomid]] üritanud kivide suunda seostada taevatähtedega. Kivide viltust asendit saab siiski seletada sellega, et nad on aja jooksul vajunud. |
|||
Paleoastronoomide väitel osutab keskne kivi suunda [[tõeline asimuut|asimuudiga]] 51,2 kraadi, kust [[päikesetõus|päike tõuseb]] [[suvine pööripäev|suvisel pööripäeval]]. |
|||
==Fænrisstenen== |
==Fænrisstenen== |
||
Umbes 150 m Louisenlundist lõuna pool [[Gyldenså]] ojas on põhjanõlval ilus suur kivi ilus suur kivi [[Fænrisstenen]]. |
Umbes 150 m Louisenlundist lõuna pool [[Gyldenså]] ojas on põhjanõlval ilus suur kivi ilus suur kivi [[Fænrisstenen]]. Kivi pinnal on viis piklikku selgelt inimtekkelist süvendit. Tõenäoliselt on kivi kunagi kasutatud kitsaste esemete lihvimiseks. |
||
Kivi pinnal on viis piklikku selgelt inimtekkelist süvendit. Tõenäoliselt on kivi kunagi kasutatud teravate relvade lihvimiseks. |
|||
==Välislingid== |
==Välislingid== |
||
Redaktsioon: 21. oktoober 2006, kell 19:44
See artikkel räägib menhirite paigast Bornholmil; Louisenlundi nime kannab ka koht Saksamaal Gyby vallas, kus asuvad Louisenlundi loss ja internaatkool Stiftung Louisenlund
Louisenlund ('Louise salu') on üks Taani saare Bornholmi suuremaid menhirite (bautakivide) kogumeid. Mõne allika järgi on ta Bornholmi saarel suurim, kuid suurimaks on nimetatud ka Gryetit.
Koha geograafilised koordinaadid on 55°8' N, 15°4' E.
Praegu on puude vahel umbes 50 bautakivi, kuid algselt oli neid rohkem. Paljud neist on üle 2,5 m kõrgused.
Arheoloogiahuviline Taani kuningas Frederik VII ostis Louisenlundi külaskäigul Bornholmile 1851. Ta andis kohale nime oma abikaasa Louise Rasmusseni (krahvinna Danneri) järgi. Too määras koha korrashoiuks iga-aastase toetuse. Praegu kuulub koht ühingule Jægersprisstiftelsen.
Kivide otstarve
Kivide otstarve ei ole teada. Kuna paljud kivid on viltu, on üritatud kivide suunda seostada taevatähtedega. Keskne kivi osutab suunda asimuudiga 51 kraadi, kust päike tõuseb suvisel pööripäeval. Paleoastronoomilistesse seletustesse tuleb siiski suhtuda ettevaatlikult, sest aja jooksul võivad kivid olla vajunud, kadunud või ka uuest püsit pandud.
Fænrisstenen
Umbes 150 m Louisenlundist lõuna pool Gyldenså ojas on põhjanõlval ilus suur kivi ilus suur kivi Fænrisstenen. Kivi pinnal on viis piklikku selgelt inimtekkelist süvendit. Tõenäoliselt on kivi kunagi kasutatud kitsaste esemete lihvimiseks.