Arutelu:Louisenlund

Selle lehekülje sisule puudub teiste keelte tugi.
Allikas: Vikipeedia

Kivide kalde põhjal taevatähtede tagaajamisse ei usu ma kohe üldse mitte. Kui nad on sääl paartuhat aastat seinsnud, siis on nad loomulikult vajunud. Aga tõsi on, et igasugu soga on püütud paleoastronoomiaga seostada. Ott 18. oktoober 2006, kell 02:08 (UTC)

Millisest allikast pärineb Louisenlundi seostamine paleoastronoomiaga? Tiina357 18. oktoober 2006, kell 10:40 (UTC)
Algallikat ma ei tea, aga sellest on jutt mitmes kohas veebis, näiteks siin. Andres 18. oktoober 2006, kell 11:26 (UTC)
Ma arvan, et selle võiks pigem välja jätta. On usinaid astronoomiahuvilisi, kes on valmis paleoastronoomiaga seostama enam-vähem kõiki vanu kive. Praegu kõlab see jutt väga asjaarmastajalikult. See on loomulik, et kivid on aja jooksul vajunud või ümber läinud. Tiina357 18. oktoober 2006, kell 12:48 (UTC)
See võib ju olla, et tegu on jamaga. Arvan aga, et kui jutt on levinud eksiarvamustega, siis tuleks neid mainida ja selgitada, miks nad ei pea paika või miks pole alust neid uskuda. Ja veel, kui tuuakse esile kõnekat kaldenurka, siis oleks hea, kui saaks seda seika kuidagi teisiti tõlgendada või eitada, muidu mõtled tahes-tahtmata, et asjas on mingi iva.
Kui sarnased asjad mainimata jätta, siis nad tuuakse varem või hiljem ikka platsi, ja neid ei saa ilma põhjenduseta kõrvale jätta. Sellepärast leian, et mittemainimine pole kõige parem strateegia.

Andres 18. oktoober 2006, kell 13:23 (UTC)

Ei ole sattunud lugema ühtegi tõsist Põhja-Euroopa paleoastronoomia alast teost. Asjaarmastajate omi küll. Taevakehad moodustavad nii ilmlõpmata palju nurki, ja mõnele neist kivid ikka osutavad. Keskse kivi 51,2 kraadi -- nii täpsel asimuudil ei ole väärtust kui ei ole mingit veapiiri antud. Kui kivi on nihuke piklik-ümar tavalise kivi kujuga, siis pakuksin +-5 kraadi, ja siis kipub kogu see päikesetõusu lugu kahtlane olema. Usaldusväärsusest saab rääkida alles siis kui konstruktsioonil on piisavalt pikk oluline telg mis paari kraadi täpsusega osutab näivale päikesetõusukohale.
Seotud küsimused, millele sageli ei vastata on, et milline oli 3000 a tagasi pilvisus (kui sageli oli juunihommikul päikesetõus näha) ja kas antud kohal oli idahorisont avatud. Ott 21. oktoober 2006, kell 16:55 (UTC)
Jah, hea, et Sa neid probleeme mainisid. Tõepoolest, kivi kalde asimuuti ei saa nii täpselt määrata. Andres 21. oktoober 2006, kell 17:15 (UTC)

Suurimaks on nimetatud ka Gryetit. Tiina357 18. oktoober 2006, kell 02:28 (UTC)

Fænrissten[muuda lähteteksti]

...kasutati teravate relvade ihumiseks... Miks just relvad? Ei usu kui (tõsist) viidet pole. Ott 21. oktoober 2006, kell 16:55 (UTC)

Aga "kitsad esemed" tundub naljakas. Mida Sa silmas pead? Mingeid tõsiseid viiteid mul ei ole. Andres 21. oktoober 2006, kell 17:15 (UTC)