Senffi trepid

Senffi trepid on Tartus Struve tänavat Vallikraavi tänavaga ühendavad trepid.

Nad on nime saanud Tartu ülikooli joonistuskooli esimese õpetaja, kunstnik Carl August Senffi järgi, kelle maja asus samas mäenõlval Tiigi ja Struve tänava nurgal. Tema järgi nimetati ka Liivamäge Senffi mäeks või Senffi kõrgendikuks. Senff lasi sellesse kohta ehitada esimesed trepid, hõlbustamaks Tiigi tänavalt tulijate ligipääsu ülikoolile ja Toomkirikus paiknevale raamatukogule, kuna enne treppe oli sel kohal järsk tee, mis jätkas Pikk Liivamäe tänavat (Die lange Sandberg Gasse). 1830. aastal kirjeldati Senffi mäe teed (Senffsche Bergweg) kui väga järsku ja ainult erakordselt vagurate hobustega sõidetavat.

19. sajandi teisel poolel olid trepid osa Tähe tänava jätkust. Tänav korraldati põhjalikult ümber 1870. aastatel. Esialgne plaan oli ehitada sinna jalakäijatele käsipuudega kivitrepp. Eelarve koostas ehitusmeister Conrad Robert von Sengbusch, ülikooli rektor Ottomar Meykow eraldas linna toetuseks

Varaseimad vaated treppidele pärinevad ajast paar aastat pärast ehitise valmimist, kui istutatud puud olid veel väikesed. 2010. aastal meenutas Varje Sootak, et veel mõnikümmend aastat varem olid trepi kõrval Senffi-aegsed sirelid.

• 
  Sügisene vaade Tiigi tänavalt
• 
  Ülalt
• 
  Alt
• 
  Grafiti Senffi trepide ääres

Kirjandus

• Ingrid Abram "Kus on Senffi trepid?" Postimees 07.05.1997
• E. Kudu "Senffi treppidest" Edasi 30.05.1985 (M. Eimre ja S. Saarepi ajaloolise õiendi väitel ebapiisav ja ebatäpne)

Välislingid

• M. Eimre ja S. Saarep "Ajalooline õiend Senffi treppide kohta" Tallinn: ENSV MN Riikliku Ehituskomitee Kultuurimälestiste Riiklik Projekteerimise Instituut, 1987 (käsikiri avaldatud kultuurimälestiste riiklikus registris)