Saksa Demokraatlik Vabariik: erinevus redaktsioonide vahel
P HC: eemaldatud Kategooria:Ajaloolised riigid |
|||
39. rida: | 39. rida: | ||
[[USA okupatsioonitsoon|USA]], [[Suurbritannia okupatsioonitsoon|Suurbritannia]] ja [[Prantsusmaa okupatsioonitsoon]]is tekkis [[Saksamaa]] Liitvabariik, mida nimetati ka [[Lääne-Saksamaa]]ks. |
[[USA okupatsioonitsoon|USA]], [[Suurbritannia okupatsioonitsoon|Suurbritannia]] ja [[Prantsusmaa okupatsioonitsoon]]is tekkis [[Saksamaa]] Liitvabariik, mida nimetati ka [[Lääne-Saksamaa]]ks. |
||
==Riigivalitsemine== |
|||
Saksa DVs oli mitu parteid ja nad kõik nad olid ühendatud Rahvarindesse (''Nationale Front der Deutschen Demokratischen Republik''). Riigi valitsev partei oli [[Saksamaa Sotsialistlik Ühtsuspartei]] (''Sozialistische Einheitspartei Deutschlands (SED)''). |
|||
Saksa DV ja SED juhtorganiks oli [[SSÜ Keskkomitee]] ja selle tegevjuhtkond [[SSÜ KK Poliitbüroo]], kuhu 1989. aastal kuulusid: [[Erich Honecker]], [[Hermann Axen]], [[Hans-Joachim Böhme]], [[Horst Dohlus]], [[Werner Eberlein]], [[Kurt Hager]], [[Joachim Herrmann]], [[Werner Jarowinski]], [[Heinz Keßler]], [[Günther Kleiber]], [[Egon Krenz]], [[Werner Krolikowski]], [[Siegfried Lorenz]], [[Erich Mielke]], [[Günter Mittag]], [[Erich Mückenberger]], [[Alfred Neumann]], [[Günter Schabowski]], [[Horst Sindermann]], [[Willi Stoph]], [[Harry Tisch]]; Poliitbüroo liikmekandidaadid: [[Ingeburg Lange]], [[Gerhard Müller (poliitik)|Gerhard Müller]], [[Margarete Müller]], [[Gerhard Schürer]], [[Werner Walde]]. |
|||
Saksamaa Sotsialistliku Ühtsuspartei Keskkomitee Sekretariaati kuulusid: peasekretär [[Erich Honecker]], sekretärid: Agitatsiooni ja Propagandasekretär, [[Joachim Herrmann]]; Põllumajandussekretär, [[Werner Krolikowski]]; [[Günter Schabowski]]; Kultuuri, teaduse ja haridussekretär, Kurt Hager; Majandussekretär, [[Günter Mittag]]; Rahvusvaheliste suhete sekretär, [[Hermann Axen]]; Parteiorganisatsioonialase töö sekretär [[Horst Dohlus]]; Kaubanduse, varustuse ja kirikuasjade sekretär [[Werner Jarowinski]]; Julgeoleku, noorte ja spordi sekretär, [[Egon Krenz]], Naisasjade sekretär, [[Ingeburg Lange]]. |
|||
Peale SED kuulusid Rahvarindesse: |
|||
'''Parteid''' |
|||
*Saksamaa Liberaaldemokraatlik Partei ''Liberal-Demokratische Partei Deutschlands'' (LDPD) |
|||
*Kristlik-Demokraatlik Liit - ''Christlich Demokratische Union'' (CDU) |
|||
*Saksamaa Demokraatlik Talupoegade Partei - ''Demokratische Bauernpartei Deutschlands'' (DBD) |
|||
*Saksamaa Rahvusdemokraatlik Partei - ''Nationaldemokratische Partei Deutschlands'' (NDPD) |
|||
'''Kodanikuliikumised:''' |
|||
*Demokratischer Frauenbund Deutschlands (DFD) |
|||
*Freie Deutsche Jugend (FDJ) |
|||
*Freier Deutscher Gewerkschaftsbund (FDGB) |
|||
*Kulturbund (KB) |
|||
*Vereinigung der gegenseitigen Bauernhilfe (VdgB) |
|||
1986–1990 aastate parlamendis oli 500 liikme hulgas esindatud erinevad parteid alljärgnevalt: |
|||
*SED: 127 |
|||
*DBD: 52 |
|||
*CDU: 52 |
|||
*LDPD: 52 |
|||
*NDPD: 52 |
|||
*FDGB: 61 |
|||
*DFD: 32 |
|||
*FDJ: 37 |
|||
*Kulturbund: 21 |
|||
*VdgB: 14 |
|||
[[1953]]. aastal toimusid Ida-Saksamaal [[Ida-Saksamaa 1953 aasta ülestõus|suured rahutused]], mis algasid ehitusnormide tõstmise pärast ja mis suruti NSV Liidu poolt maha. Rahutuste käigus sai surma umbes 300 inimest. |
|||
Saksa DV julgeolekuorgan oli [[Stasi]] (''Staatssicherheit''). |
|||
Saksa DV hakkas suhtlema [[Lääne-Saksamaa]]ga, kui seal seati [[Willy Brandt]]i valitsuse poolt sisse uus idapoliitika ja loobuti [[Hallsteini doktriin]]ist. Saksa DV liideti [[Saksamaa]] Liitvabariigiga [[3. oktoober|3. oktoobril]] [[1990]]. |
|||
==Haldusjaotus== |
==Haldusjaotus== |
Redaktsioon: 21. mai 2014, kell 17:33
See artikkel vajab toimetamist. (Aprill 2010) |
Deutsche Demokratische Republik (DDR) Saksa Demokraatlik Vabariik Ida-Saksamaa | |
| |
Valitsusvorm | Rahvavabariik |
---|---|
Osa | Külm sõda |
Riigipea |
Wilhelm Pieck SDV President (-1960)
Walter Ulbricht 12. september 1960 - 1973 (erakond SED) |
Ministrite Nõukogu esimees |
Otto Grotewohl 7. oktoober 1949 - 1964 |
Pealinn | Berliin |
Pindala | 108 179 km² |
Rahvaarv | 16,35 miljonit (jaanuar 1990) |
Riigikeeled | Saksa keel |
Rahaühik | Saksa DV mark |
Hümn |
Auferstanden aus Ruinen Rusudest ülestõus |
Saksa DV ehk Ida-Saksamaa oli Teise maailmasõja järel Nõukogude okupatsioonitsoonis moodustatud riik.
Saksa DV pealinn oli Berliin (Ida-Berliin). Läänepoolsem ja suurem osa Berliinist – Lääne-Berliin – Saksa DV-sse ei kuulunud.
Saksa DV kuulutati välja 7. oktoobril 1949. SDV põhiseaduseks, oli 1968. aastal vastuvõetud Konstitutsioon.
USA, Suurbritannia ja Prantsusmaa okupatsioonitsoonis tekkis Saksamaa Liitvabariik, mida nimetati ka Lääne-Saksamaaks.
Haldusjaotus
Pärast Saksa DV moodustamist 1949. aastal jagunes Saksa DV algselt ajalooliselt kujunenud liidumaadeks.
- Mecklenburgi liidumaa
- Saksimaa liidumaa,
- Saksi-Anhalti liidumaa,
- Tüüringi liidumaa,
- Brandenburgi liidumaa.
1952. aastal moodustati liidumaade asemele 15 ringkonda (Bezirk, mitmuses Bezirke):
- pealinn Berliin
- Cottbusi ringkond, keskus Cottbus;
- Dresdeni ringkond, keskus Dresden;
- Erfurdi ringkond, keskus Erfurt;
- Frankfurdi ringkond, keskus Frankfurt Oderi ääres;
- Gera ringkond, keskus Gera;
- Halle ringkond, keskus Halle;
- Karl-Marx-Stadti ringkond, keskus Karl-Marx-Stadt;
- Leipzigi ringkond, keskus Leipzig;
- Magdeburgi ringkond, keskus Magdeburg;
- Neubrandenburgi ringkond, keskus Neubrandenburg;
- Potsdami ringkond, keskus Potsdam;
- Rostocki ringkond, keskus Rostock;
- Schwerini ringkond, keskus Schwerin;
- Suhli ringkond, keskus Suhl.
Saksa DV ja NSV Liit
- Pikemalt artiklis Nõukogude okupatsioon Saksamaal
Pärast Teise maailmasõja lõppu Euroopas ning liitlasvägede poolt Saksamaa territooriumi vallutamist jaotati Saksamaa 4 okupatsioonitsooniks. Idapoolsemad Saksamaa liidumaad kuulusid Nõukogude administratiiv- ja sõjalise kontrolli alla. Nõukogude sõjaväeadministratsioon Saksamaal juhtis Nõukogude okupatsioonitsoonis tsiviilelukorraldust. Saksamaal paiknevaid Nõukogude sõjaväeüksuste tegevust korraldas Nõukogude okupatsioonivägede grupp Saksamaal/Nõukogude väegrupp Saksamaal.
Nõukogude sõjaväe administratsioon ja administratsioonivalitsused (mis moodustati kõikides liidumaades) teostasid Saksamaa sovietiseerimist Ivan Serovi (NSV Liidu SARK-i volinik Saksamaal) ja Pavel Zelenini (KRK Vastuluurevalitsus SMERŠ/NSV Liidu Nõukogude okupatsioonivägede grupi RJMi Vastuluurevalitsuse ülem juuni 1945- aprill 1947) juhtimisel, kasutades ka NSV Liidu riikliku julgeoleku ja siseasjade rahvakomissariaadi ning NSA valitsuste siseasjade osakondade töötajaid.
- Pikemalt artiklis Nõukogude sõjaväeadministratsioon Saksamaal
- Pikemalt artiklis Nõukogude väegrupp Saksamaal
Majandus
Sõjajärgsete piiridega lõigati Saksa DV-st ära osa tema tagamaadest idas, Saksamaa idaosa energiaga kindlustanud Sileesia söebasseinid ja Elbe alamjooksul asunud sadamad. Saksa DV oli majanduslikult arenenuim sotsialistlik riik Ida-Euroopas.
Sport
Ida-Saksamaa saavutas tänu riiklikule tsentraliseeritud spordipoliitikale tipp-spordis suurt edu ja kümneid olümpiavõite. Kuigi seal oli ka oma olümpiakomitee, ei tunnustatud seda kaua aega. Mõlema Saksa riigi sportlased võistlesid ühendvõistkonnas aastatel 1952-1964. Ida-Saksamaa olümpiavõitjate loetelu alustatakse vahest isegi poksija Wolfgang Behrendt, kes võitis 1956. aasta Melbourne mängudel kuldmedali, ehkki ta võistles Saksamaa ühendkonna koosseisus. Ida-Saksamaana hakati võistlema 1968. aastast.
Sarajevo 1984. aasta taliolümpiamängudel oli Ida-Saksamaa edukaim riik kuldmedalite arvult: 9 kulda, 9 hõbedat ja 6 pronksmedalit. Kiiruisutamises oli 500 m distantsil oli naistest parim Christa Rothenburger, kes püstitas 41,02-ga ka olümpiarekordi. Samadel olümpiamängudel sai oma esimese olümpiakulla ka iluuisutaja Katarina Witt naiste üksiksõidus.
Alates 1968 võistlesid Saksa riigid eraldi meeskondadena kuni Saksamaa taasühinemiseni 1990.