Ajakirjandusvabadus: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Leeenuu (arutelu | kaastöö)
Resümee puudub
Epp (arutelu | kaastöö)
PResümee puudub
1. rida: 1. rida:
{{toimeta}}{{keeletoimeta}}
Pressivabadus on kommunikatsiooni- ja väljendusvabadus, mis toimub erinevates meediumites, hõlmates elektroonilist meediat ja paberkandjal olevaid materjale. Kuigi pressivabadus näitab riigi sekkumise puudumist, võib selle säilitamine sõltuda just põhiseaduslikest või teistest õiguslikest regulatsioonidest.
Pressivabadus on kommunikatsiooni- ja väljendusvabadus, mis toimub erinevates meediumites, hõlmates elektroonilist meediat ja paberkandjal olevaid materjale. Kuigi pressivabadus näitab riigi sekkumise puudumist, võib selle säilitamine sõltuda just põhiseaduslikest või teistest õiguslikest regulatsioonidest.
Mis puutub informatsiooni valitsuse kohta, on igal valitsusel võimalus eristada, millised materjalid on avalikud ja millised avaldamise eest kaitstud. See sõltub sellest, kas teema on väga tundlik või salastatud, eesmärgiga kaitsta riiklikke huve. Paljud valitsused peavad tähtsaks nõuet, et valitsemine oleks läbipaistev ja informatsiooni vabaduse õigusaktid oleks kohaldatud riiklike huvidega.
Mis puutub informatsiooni valitsuse kohta, on igal valitsusel võimalus eristada, millised materjalid on avalikud ja millised avaldamise eest kaitstud. See sõltub sellest, kas teema on väga tundlik või salastatud, eesmärgiga kaitsta riiklikke huve. Paljud valitsused peavad tähtsaks nõuet, et valitsemine oleks läbipaistev ja informatsiooni vabaduse õigusaktid oleks kohaldatud riiklike huvidega.

Redaktsioon: 13. mai 2014, kell 02:54

Pressivabadus on kommunikatsiooni- ja väljendusvabadus, mis toimub erinevates meediumites, hõlmates elektroonilist meediat ja paberkandjal olevaid materjale. Kuigi pressivabadus näitab riigi sekkumise puudumist, võib selle säilitamine sõltuda just põhiseaduslikest või teistest õiguslikest regulatsioonidest. Mis puutub informatsiooni valitsuse kohta, on igal valitsusel võimalus eristada, millised materjalid on avalikud ja millised avaldamise eest kaitstud. See sõltub sellest, kas teema on väga tundlik või salastatud, eesmärgiga kaitsta riiklikke huve. Paljud valitsused peavad tähtsaks nõuet, et valitsemine oleks läbipaistev ja informatsiooni vabaduse õigusaktid oleks kohaldatud riiklike huvidega.