Hädastopp: erinevus redaktsioonide vahel
PResümee puudub |
Resümee puudub |
||
| 3. rida: | 3. rida: | ||
Hädastopid on tavaliselt kujutatud eriti tihti mehhanismide osana, mille normaalne funktsioneerimine või ettenähtav kuritarvitamine võib põhjustada viga või surma; disainerid, kes arvavad kaasa hädastoppe, näevad mehhanismi purustust või riket vastuvõetava tasuna sellise viga või surma vältimiseks. |
Hädastopid on tavaliselt kujutatud eriti tihti mehhanismide osana, mille normaalne funktsioneerimine või ettenähtav kuritarvitamine võib põhjustada viga või surma; disainerid, kes arvavad kaasa hädastoppe, näevad mehhanismi purustust või riket vastuvõetava tasuna sellise viga või surma vältimiseks. |
||
== Sõidukid == |
|||
[Raudtee]del avariinupp on pidurite täisvarustusena, selleks et peatada rongi nii kiiresti kui võimalik, paljuski sarnaselt avariipidurile. See tekib kas käsitsi avariinupu aktiveerimisel (näiteks, nupu vajutamisel rongil avariipeatuseks) või - mõnedes rongides - automaatselt, kui rong on punast signaali läbinud või juht ei suutnud reageerida hoiatustele, et veenduda, et ta on valvas. |
|||
Suurtel laevadel avariinupp tõmbab vahevõlli, et viia kütusepumba peatuse positsiooni, katkestamisel kütuse etteandmise ning peatades masinat. Kontrollitava sammpropelleri abil peatamise nupp võib haakida masinat propellerist lahti. |
|||
Hädastopid on samuti kasutatud maasõidukitel nagu vargusevastane süsteem ning avariiväljalülitus. Sellised seaded on tihti paigaldatud |
|||
söötautodele (ingl. ''bait cars'') ning konfigureeritud nii, et jälgiv politsei võib kasutada lülitit kaugelt. |
|||
==Vaata ka== |
==Vaata ka== |
||
Redaktsioon: 10. märts 2014, kell 17:47
Hädastopp on nupp või lüliti masinatel, mis on ette nähtud masina kiireks hädaolukorras peatamiseks. Tavaliselt on see teistest juhtnuppudest suurem ja punast värvi. Tööstusliinidel kasutatakse hädastoppina piki liini mõlemat külge kulgevat punast nööri, millest tõmmates liin seiskub. Tänapäeval on see kõigil operaatoriga masinatel kohustuslik. Erinevalt tavalisest väljalülitamisest, millel kõik süsteemid lülituvad aparaadi/masina välja harilikul režiimil selle kahjustamata, hädastopi abil väljalülitamine on projekteeritud a) kiiresti ning täielikult peatada operatsiooni, isegi kui see rikub seadmestiku ära ning b) olema toimimisvõimeline viisil, mis on kiire, lihtne (nii et isegi paanikas olev kasutaja kahjustatud tegevusfunktsiooniga võib seda juhtida), ning tavaliselt c) olema ilmselge ka treenimata operaatorile või kõrvaltvaatajale. Paljud hädastopid omavad eemaldatavat tõket või teist kaitsvat osa juhusliku käivitamise eest (näiteks, plastmassist kaant, mida tuleb tõsta, või klaasi, mida tuleb lüüa puruks).
Hädastopid on tavaliselt kujutatud eriti tihti mehhanismide osana, mille normaalne funktsioneerimine või ettenähtav kuritarvitamine võib põhjustada viga või surma; disainerid, kes arvavad kaasa hädastoppe, näevad mehhanismi purustust või riket vastuvõetava tasuna sellise viga või surma vältimiseks.
Sõidukid
[Raudtee]del avariinupp on pidurite täisvarustusena, selleks et peatada rongi nii kiiresti kui võimalik, paljuski sarnaselt avariipidurile. See tekib kas käsitsi avariinupu aktiveerimisel (näiteks, nupu vajutamisel rongil avariipeatuseks) või - mõnedes rongides - automaatselt, kui rong on punast signaali läbinud või juht ei suutnud reageerida hoiatustele, et veenduda, et ta on valvas.
Suurtel laevadel avariinupp tõmbab vahevõlli, et viia kütusepumba peatuse positsiooni, katkestamisel kütuse etteandmise ning peatades masinat. Kontrollitava sammpropelleri abil peatamise nupp võib haakida masinat propellerist lahti.
Hädastopid on samuti kasutatud maasõidukitel nagu vargusevastane süsteem ning avariiväljalülitus. Sellised seaded on tihti paigaldatud söötautodele (ingl. bait cars) ning konfigureeritud nii, et jälgiv politsei võib kasutada lülitit kaugelt.