Trapets: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Epp (arutelu | kaastöö)
P Tühistati kasutaja 217.159.154.195 (arutelu) tehtud muudatused ja pöörduti tagasi viimasele muudatusele, mille tegi 90.190.219.242.
7. rida: 7. rida:
== Omadused ==
== Omadused ==


Tippude A ja D, samuti B ja C juures olevate nurkade summa on 180°.
Tippude A ja D, samuti B ja C juures olevate nurkade summa on 180°.Trapetsi haara lähisnurkade summa on 180°.


Üldjuhul ei ole trapetsil [[siseringjoon]]t ega [[ümberringjoon]]t. Küll on võimalik iga trapetsi ümber ja sisse joonestada [[ellips]].
Üldjuhul ei ole trapetsil [[siseringjoon]]t ega [[ümberringjoon]]t. Küll on võimalik iga trapetsi ümber ja sisse joonestada [[ellips]].

Redaktsioon: 5. märts 2014, kell 18:13

Trapets. Lõigud DC ja AB trapetsi alused, a ja b nende pikkused. Lõigud AD ja BC on trapetsi haarad. Trapetsi kõrgus h on aluste vaheline kaugus.

Trapets (ld sõnast trapezium, mis tuleneb kr sõnast trapezion 'lauake') on kumer nelinurk, mille kaks külge on omavahel paralleelsed ja kaks külge mitte. [1]

Trapetsi paralleelseid külgi nimetatakse alusteks ja ülejäänud kaht külge haaradeks. Aluste vahelist kaugust nimetatakse trapetsi kõrguseks. Trapetsi haarade keskpunkte ühendavat lõiku nimetatakse trapetsi kesklõiguks.[1]

Omadused

Tippude A ja D, samuti B ja C juures olevate nurkade summa on 180°.Trapetsi haara lähisnurkade summa on 180°.

Üldjuhul ei ole trapetsil siseringjoont ega ümberringjoont. Küll on võimalik iga trapetsi ümber ja sisse joonestada ellips.

Pindala

Trapetsi pindala on

kus a ja b on aluste pikkused ja h on trapetsi kõrgus. Trapetsi pindala saab arvutada ka valemist

kus k on trapetsi kesklõigu pikkus.

Vaata ka

Viited

  1. 1,0 1,1 Kaasik, Ü. (2002). Matemaatikaleksikon. Tartu.