Solon: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Acinonyx (arutelu | kaastöö)
Toimetus
P parandasin skripti abil kriipsud
1. rida: 1. rida:
[[Pilt:Solon.jpg|right|thumb|Solon]]
[[Pilt:Solon.jpg|right|thumb|Solon]]
'''Solon Ateenast''' (u 640-558 eKr) oli [[Vana-Kreeka|vanakreeka]] poeet, kaupmees, rändur ja poliitik. Teda peetakse üheks [[Seitse tarka|seitsmest targast]].
'''Solon Ateenast''' (u 640–558 eKr) oli [[Vana-Kreeka|vanakreeka]] poeet, kaupmees, rändur ja poliitik. Teda peetakse üheks [[Seitse tarka|seitsmest targast]].


Solon pärines ülikuperekonnast ja teenis nooruses elatist kaupmehena, mis võimaldas tal palju oma isikliku laevaga reisida.
Solon pärines ülikuperekonnast ja teenis nooruses elatist kaupmehena, mis võimaldas tal palju oma isikliku laevaga reisida.
13. rida: 13. rida:


==Kirjandus==
==Kirjandus==
[[Georgios Papadogeorgos]], "Vana-Kreeka suurkujud: Elu ja looming", lk 16-17. Tõlkinud [[Anneli Kritšmann]]. Kirjastus [[AS Kirjastus Ilo|Ilo]], 2004.
[[Georgios Papadogeorgos]], "Vana-Kreeka suurkujud: Elu ja looming", lk 16–17. Tõlkinud [[Anneli Kritšmann]]. Kirjastus [[AS Kirjastus Ilo|Ilo]], 2004.


[[Kategooria:Vanakreeka luuletajad]]
[[Kategooria:Vanakreeka luuletajad]]

Redaktsioon: 19. veebruar 2014, kell 20:19

Solon

Solon Ateenast (u 640–558 eKr) oli vanakreeka poeet, kaupmees, rändur ja poliitik. Teda peetakse üheks seitsmest targast.

Solon pärines ülikuperekonnast ja teenis nooruses elatist kaupmehena, mis võimaldas tal palju oma isikliku laevaga reisida.

Tunnustades Soloni teeneid Salamise saare tagasivallutamisel megaralastelt 594 eKr, valisid ateenlased ta arhondiks.

Tema eleegiad ja jambid seostusid seadusandlusega, põhiteemadeks olid poliitika ja moraal. Ta on koostanud siiski ka luuletusi, kus ülistatakse muusasid, veini ja armastust.

Tuntud on Soloni lendlause "Mis liig, see liig", samuti tema vaidlus teatrimees Thespisega: "Kui lubate teatris tõemeeli valet esitada, siis hakkavad ka riigimehed näitemängudest eeskuju võtma!"

Kirjandus

Georgios Papadogeorgos, "Vana-Kreeka suurkujud: Elu ja looming", lk 16–17. Tõlkinud Anneli Kritšmann. Kirjastus Ilo, 2004.