Elurikkus: erinevus redaktsioonide vahel
P katkine link eemaldatud |
Resümee puudub |
||
| 9. rida: | 9. rida: | ||
Enamasti peetakse elurikkuse all silmas '''liigilist mitmekesisust'''. Kõige liigirikkamateks kooslusteks peetakse [[troopilised laialehised metsad|troopilisi laialehiseid metsi]], [[korallriff]]e, süvaookeani ja suuri troopilisi järvi (näiteks Levin 2001<ref name="biodiv"> Levin, S. A. (toim). (2001). ''Encyclopedia of Biodiversity''. Academic Press, San Diego, CA</ref>). |
Enamasti peetakse elurikkuse all silmas '''liigilist mitmekesisust'''. Kõige liigirikkamateks kooslusteks peetakse [[troopilised laialehised metsad|troopilisi laialehiseid metsi]], [[korallriff]]e, süvaookeani ja suuri troopilisi järvi (näiteks Levin 2001<ref name="biodiv"> Levin, S. A. (toim). (2001). ''Encyclopedia of Biodiversity''. Academic Press, San Diego, CA</ref>). |
||
2010. aasta oli rahvusvaheline elurikkuse aasta.<ref>[http://www.envir.ee/elurikkus2010/368335 Rahvusvaheline elurikkuse aasta], Keskkonnaministeerium, vaadatud 31. juuli 2013</ref> |
|||
==Liigilise mitmekesisuse mõõtmine ja indeksid== |
==Liigilise mitmekesisuse mõõtmine ja indeksid== |
||
Redaktsioon: 31. juuli 2013, kell 23:54
 | See artikkel vajab toimetamist. (September 2007) |
Biodiversiteet ehk bioloogiline mitmekesisus ehk looduslik mitmekesisus ehk elustiku mitmekesisus ehk elurikkus on mingi ökosüsteemi, bioomi või kogu Maa taksonoomiliste üksuste mitmekesisus. Termin tähistab sageli looduslikku ja tervet bioloogilist süsteemi.
Sõna biodiversity võeti kasutusele 1980ndatel Ameerika Ühendriikides.
Bioloogiline mitmekesisus hõlmab looduse mitmekesisust kõikidel selle tasanditel: geeni (geneetiline mitmekesisus), raku, liigi (liigiline mitmekesisus), populatsiooni, ökosüsteemi tasandil (sh elupaikade mitmekesisust).
Enamasti peetakse elurikkuse all silmas liigilist mitmekesisust. Kõige liigirikkamateks kooslusteks peetakse troopilisi laialehiseid metsi, korallriffe, süvaookeani ja suuri troopilisi järvi (näiteks Levin 2001[1]).
2010. aasta oli rahvusvaheline elurikkuse aasta.[2]
Liigilise mitmekesisuse mõõtmine ja indeksid
Liigilise mitmekesisuse arvuliseks väljendamiseks on välja töötatud mitmeid indekseid. Laialdaselt on kasutusel Robert H. Whittakeri loodud mitmekesisuse indeksid, milles ta eristab alfa (α)-, beeta (β)-, gamma (γ)-, delta (δ)- ja epsiloni (ε)-mitmekesisust.
Bioloogilise mitmekesisuse konventsioon
Pikemalt artiklis bioloogilise mitmekesisuse konventsioon
Bioloogilise mitmekesisuse konventsioon puudutab bioloogilise mitmekesisuse säilitamist nii vabas looduses kui ka kodustatult või kultiveeritult, nii kaitsmise kui ka säästliku kasutamise abil, samuti kõiki tegevusi ja protsesse ühiskonnas, mis seda kas või kaudselt mõjutavad.
Eesti ratifitseeris bioloogilise mitmekesisuse konventsiooni 1994. aastal.[3]
Vaata ka
- Bioloogilise mitmekesisuse konventsioon
- Geneetiline mitmekesisus
- Maastike mitmekesisus
- Elurikkuse tulipunkt
- Punane raamat
- Tume elurikkus
Viited
- ↑ Levin, S. A. (toim). (2001). Encyclopedia of Biodiversity. Academic Press, San Diego, CA
- ↑ Rahvusvaheline elurikkuse aasta, Keskkonnaministeerium, vaadatud 31. juuli 2013
- ↑ Bioloogilise mitmekesisuse konventsiooni tekst
Välislingid
- Bioloogilise mitmekesisuse teabevõrgustiku avaleht
- Eesti Liikide Register
- Teaduse helisõnastik: Elurikkus (Urmas Kõljalg) – ERR Teadus, 21. jaanuar 2010
- Siim Sepp: "Maailma liigirikkaim piirkond asub Ecuadoris" Novaator, 21. jaanuar 2010
- Piret Pappel: "Rohkem liike, vähem haigusi" Novaator, 3. detsember 2010
- Villu Päärt: "Mis on tume elurikkus?" Novaator, 11. märts 2011