Elurikkus: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
P katkine link eemaldatud
17. rida: 17. rida:
[[Bioloogilise mitmekesisuse konventsioon]] puudutab bioloogilise mitmekesisuse säilitamist nii vabas [[loodus]]es kui ka kodustatult või kultiveeritult, nii kaitsmise kui ka säästliku kasutamise abil, samuti kõiki tegevusi ja protsesse [[ühiskond|ühiskonnas]], mis seda kas või kaudselt mõjutavad.
[[Bioloogilise mitmekesisuse konventsioon]] puudutab bioloogilise mitmekesisuse säilitamist nii vabas [[loodus]]es kui ka kodustatult või kultiveeritult, nii kaitsmise kui ka säästliku kasutamise abil, samuti kõiki tegevusi ja protsesse [[ühiskond|ühiskonnas]], mis seda kas või kaudselt mõjutavad.


Eesti ratifitseeris [[bioloogilise mitmekesisuse konventsioon]]i [[1994]]. aastal.<ref>[http://www.envir.ee/parnumaa/valdkonnad/Lkaitse/lingid Keskkonnaministeerium Pärnumaa Keskkonnateenistus]</ref><ref>[http://eelis.ic.envir.ee:8080/convention/text Bioloogilise mitmekesisuse konventsiooni tekst]</ref>
Eesti ratifitseeris [[bioloogilise mitmekesisuse konventsioon]]i [[1994]]. aastal.<ref>[http://eelis.ic.envir.ee:8080/convention/text Bioloogilise mitmekesisuse konventsiooni tekst]</ref>


== Vaata ka ==
== Vaata ka ==

Redaktsioon: 31. juuli 2013, kell 23:50

Vihmametsad on ühed kõige mitmekesisemad ökosüsteemid

Biodiversiteet ehk bioloogiline mitmekesisus ehk looduslik mitmekesisus ehk elustiku mitmekesisus ehk elurikkus on mingi ökosüsteemi, bioomi või kogu Maa taksonoomiliste üksuste mitmekesisus. Termin tähistab sageli looduslikku ja tervet bioloogilist süsteemi.

Sõna biodiversity võeti kasutusele 1980ndatel Ameerika Ühendriikides.

Bioloogiline mitmekesisus hõlmab looduse mitmekesisust kõikidel selle tasanditel: geeni (geneetiline mitmekesisus), raku, liigi (liigiline mitmekesisus), populatsiooni, ökosüsteemi tasandil (sh elupaikade mitmekesisust).

Enamasti peetakse elurikkuse all silmas liigilist mitmekesisust. Kõige liigirikkamateks kooslusteks peetakse troopilisi laialehiseid metsi, korallriffe, süvaookeani ja suuri troopilisi järvi (näiteks Levin 2001[1]).

Liigilise mitmekesisuse mõõtmine ja indeksid

Liigilise mitmekesisuse arvuliseks väljendamiseks on välja töötatud mitmeid indekseid. Laialdaselt on kasutusel Robert H. Whittakeri loodud mitmekesisuse indeksid, milles ta eristab alfa (α)-, beeta (β)-, gamma (γ)-, delta (δ)- ja epsiloni (ε)-mitmekesisust.

Bioloogilise mitmekesisuse konventsioon

 Pikemalt artiklis bioloogilise mitmekesisuse konventsioon

Bioloogilise mitmekesisuse konventsioon puudutab bioloogilise mitmekesisuse säilitamist nii vabas looduses kui ka kodustatult või kultiveeritult, nii kaitsmise kui ka säästliku kasutamise abil, samuti kõiki tegevusi ja protsesse ühiskonnas, mis seda kas või kaudselt mõjutavad.

Eesti ratifitseeris bioloogilise mitmekesisuse konventsiooni 1994. aastal.[2]

Vaata ka

Viited

  1. Levin, S. A. (toim). (2001). Encyclopedia of Biodiversity. Academic Press, San Diego, CA
  2. Bioloogilise mitmekesisuse konventsiooni tekst

Välislingid