UHF-sagedusala: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
1. rida: | 1. rida: | ||
[[Pilt:UHF-antenn.jpg|pisi|Yagi tüüpi välisantenn televisioonisaadete vastuvõtuks detsimeeterlainealas ehk ultrakõrgsagedusalas]] |
[[Pilt:UHF-antenn.jpg|pisi|Nurkreflektoriga Yagi tüüpi välisantenn televisioonisaadete vastuvõtuks detsimeeterlainealas ehk ultrakõrgsagedusalas]] |
||
'''Ultrakõrgsagedusala''' ehk '''UHF-sagedusala'''(inglise ''Ultra high frequency'') on [[raadiosagedus]]te sagedusala vahemikus 300 MHz kuni 3000 MHz (3 GHz). |
'''Ultrakõrgsagedusala''' ehk '''UHF-sagedusala'''(inglise ''Ultra high frequency'') on [[raadiosagedus]]te sagedusala vahemikus 300 MHz kuni 3000 MHz (3 GHz). |
||
Redaktsioon: 14. juuli 2013, kell 19:08
Ultrakõrgsagedusala ehk UHF-sagedusala(inglise Ultra high frequency) on raadiosageduste sagedusala vahemikus 300 MHz kuni 3000 MHz (3 GHz).
Ultrakõrgsagedusala on tuntud ka kui detsimeeterlaineala, sest lainepikkuste vahemik on 10 sentimeetrist 1 meetrini. Ultrakõrgsagedusalast suuremate sagedustega raadiolained jäävad superkõrgesagedusalasse (SHF) ja madalamad ülikõrgsagedusalasse (VHF). Ülikõrgsagedusala nimetatakse ka meeterlainealaks.
Ringhääling
Maailmas kasutatakse televisiooni- ja raadioprogrammide edastamiseks detsimeeterlainealas sagedusvahemikku 470–862 MHz.
Eestis on kanalid 61–69 (791-862 MHz) peale digitaaltelevisioonile ülemiekut vabastatud "digitaalse dividendi"[1] jaoks (vt. 4G ja LTE jt. sideteenused).
Vaata ka
Viited
- ↑ Analoogtelevisioonilt digitaaltelevisioonile üleminekul vabaneva raadiosagedusressursi (digitaalne dividend) kasutamise kava, Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium, 2009
- Riigi Teataja: Eesti raadiosagedusplaan, Elektroonilise side seadus