Semiramis: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P r2.7.3) (Robot: lisatud am:ሴሚራሚስ |
P Bot: Migrating 47 interwiki links, now provided by Wikidata on d:q103960 (translate me) |
||
13. rida: | 13. rida: | ||
[[Kategooria:Vanaaeg]] |
[[Kategooria:Vanaaeg]] |
||
[[Kategooria:Sündinud 9. sajandil eKr]] |
[[Kategooria:Sündinud 9. sajandil eKr]] |
||
[[am:ሴሚራሚስ]] |
|||
[[ang:Sameramis]] |
|||
[[ar:سميراميس]] |
|||
[[arc:ܫܡܝܪܡ]] |
|||
[[ast:Semíramis]] |
|||
[[be:Семіраміда]] |
|||
[[be-x-old:Сэміраміда]] |
|||
[[bs:Semiramis]] |
|||
[[bg:Семирамида]] |
|||
[[ca:Semiramis]] |
|||
[[cs:Semiramis]] |
|||
[[cy:Semiramis]] |
|||
[[de:Semiramis]] |
|||
[[el:Σεμίραμις]] |
|||
[[en:Semiramis]] |
|||
[[es:Semíramis]] |
|||
[[eo:Semiramiso]] |
|||
[[eu:Sammu-ramat]] |
|||
[[fa:سمیرامیس]] |
|||
[[fr:Sémiramis]] |
|||
[[gl:Semíramis]] |
|||
[[ko:세미라미스]] |
|||
[[hy:Շամիրամ]] |
|||
[[is:Semíramis]] |
|||
[[it:Semiramide]] |
|||
[[he:סמירמיס]] |
|||
[[ka:შამურამატი]] |
|||
[[la:Semiramis]] |
|||
[[lt:Semiramidė]] |
|||
[[hu:Szemiramisz]] |
|||
[[mk:Семирамида]] |
|||
[[nl:Semiramis]] |
|||
[[ja:セミラミス]] |
|||
[[no:Semiramis]] |
|||
[[oc:Semiramis]] |
|||
[[nds:Semiramis]] |
|||
[[pl:Semiramida]] |
|||
[[pt:Semíramis]] |
|||
[[ru:Семирамида]] |
|||
[[sk:Sammu-rámat]] |
|||
[[sl:Semiramida]] |
|||
[[sr:Семирамида]] |
|||
[[sh:Semiramida]] |
|||
[[fi:Semiramis]] |
|||
[[sv:Semiramis]] |
|||
[[uk:Семіраміда]] |
|||
[[war:Semiramis]] |
Redaktsioon: 11. märts 2013, kell 20:47
Semiramis oli legendaarne Assüüria kuninganna. Tema eluloo kohta on käibel mitmeid legende. Legendide autorid olid eelkõige Diodoros Siculus ja Junianus Justinus, samuti mitmed teised Vana-Kreeka ajaloolased.
Semiramist peetakse ka mitme linna ja Semiramise rippuvate aedade rajajaks, mis oli üks vanaaja seitsmest maailmaimest.
Sageli on Semiramist samastatud Šammuramaga, kes oli Babüloonia valitseja Šamšiadad V[küsitav] (valitses 811–808 eKr) abikaasa.
Kirjandus
- Manfried Dietrich, "Semiramis ehk – kas naine Vanas Idas oli ainult ilus?". Tõlkinud Siret Rutiku – Akadeemia 1995, nr 4, lk 758–782 ja nr 5, lk 1021–37