Sadestamine (keemia): erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu

Reasisene

Redaktsioon: 6. veebruar 2013, kell 10:29

Keemias tähendab sadestamine või sadenemine lahuses tahke faasi (sademe) moodustumist keemilise reaktsiooni tagajärjel. Aine sadenemine toimub, kui keemilises reaktsioonis tekib lahustumatu või vähelahustuv aine.

Sademe moodustumine tuleneb aine lahustuvusest, mida mõjutavad ka temperatuur ja rõhk. Sadenemine saab toimuda, kui aine kontsentratsioon lahuses ületab lahustuvuse. Kiiresti toimub see üleküllastunud lahusest.

Sadestamisel lisatakse lahusele gaasilist, vedelat või tahket reaktiivi - sadestit, mis moodustab eraldatava komponendiga/komponentidega raskesti lahustuva ühendi. Sadestusmeetodit kasutatakse keemilise mahtanalüüsi meetodina. Sadenemise saab esile kutsuda ka nn. antisolvendi lisamisega (see on solvent, milles reaktsiooniprodukt on lahustumatu, näiteks etanooli lisamine vesilahusele) .

Klassikaline sadestamisreaktsioon on AgCl sademe (s = solid = tahke) teke AgNO₃ vesilahusele KCl lisamisel (aq = aqueous solution = vesilahuses):

AgNO₃ (aq) + KCl (aq) → AgCl (s) + KNO₃ (aq)

Kui sademes on osakesed vähe liitunud ja kerged, siis jäävad need hõljuma suspensioonina.

Sade eraldatakse lahusest setitamise ja dekanteerimisega, filtrimisel või tsentrifuugimisel.

Vaata ka

@@ 1. rida: / 1. rida: @@
 [[File:Chemical precipitation diagram.svg|thumb|Sadestamine piltlikult]]
-Keemias tähendab '''sadestamine''' lahuses tahke faasi ([[sade]]me) moodustumist [[keemiline reaktsioon|keemilise reaktsiooni]] tagajärjel. Aine sadestamine toimub, kui keemilises reaktsioonis tekib [[lahustuvus|lahustumatu või vähelahustuv]] aine.
+Keemias tähendab '''sadestamine''' või '''sadenemine''' lahuses tahke faasi ([[sade]]me) moodustumist [[keemiline reaktsioon|keemilise reaktsiooni]] tagajärjel. Aine sadenemine toimub, kui keemilises reaktsioonis tekib [[lahustuvus|lahustumatu või vähelahustuv]] aine.
-Sademe moodustumine tuleneb aine [[lahustuvus]]est, mida mõjutavad ka [[temperatuur]] ja [[rõhk]]. Sadestumine saab toimuda, kui aine [[kontsentratsioon]] [[lahus]]es ületab lahustuvuse. Kiiresti toimub see [[üleküllastunud lahus]]est. Sadestumise saab esile kutsuda ka nn. antisolvendi (see on [[solvent]], milles reaktsiooniprodukt on lahustumatu) lisamine.
+Sademe moodustumine tuleneb aine [[lahustuvus]]est, mida mõjutavad ka [[temperatuur]] ja [[rõhk]]. Sadenemine saab toimuda, kui aine [[kontsentratsioon]] [[lahus]]es ületab lahustuvuse. Kiiresti toimub see [[üleküllastunud lahus]]est.
+Sadestamisel lisatakse lahusele [[gaas]]ilist, [[vedelik|vedelat]] või [[tahkis|tahket]] [[reaktiiv]]i - sadestit, mis moodustab eraldatava komponendiga/komponentidega raskesti lahustuva ühendi. Sadestusmeetodit kasutatakse [[analüütiline keemia|keemilise mahtanalüüsi]] meetodina. Sadenemise saab esile kutsuda ka nn. antisolvendi lisamisega (see on [[solvent]], milles reaktsiooniprodukt on lahustumatu, näiteks [[etanool]]i lisamine vesilahusele) .
 Klassikaline '''sadestamisreaktsioon''' on [[hõbekloriid|AgCl]] sademe (s = ''solid'' = tahke) teke [[hõbenitraat|AgNO<sub>3</sub>]] vesilahusele [[kaaliumkloriid|KCl]] lisamisel (aq = ''aqueous solution'' = vesilahuses):
@@ 9. rida: / 11. rida: @@
 Kui sademes on osakesed vähe liitunud ja kerged, siis jäävad need hõljuma [[suspensioon]]ina.
-Sade eraldatakse lahusest [[dekanteerimine|dekanteerimisega]], [[filtrimine|filtrimisega]] või [[tsentrifuugimine|tsentrifuugimisel]].
+Sade eraldatakse lahusest [[setitamine|setitamise]] ja [[dekanteerimine|dekanteerimisega]], [[filtrimine|filtrimisel]] või [[tsentrifuugimine|tsentrifuugimisel]].
 ==Vaata ka==