Mumps: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu

Reasisene

Redaktsioon: 30. detsember 2012, kell 00:30

Mumps ehk parotiit on nakkuslik kõrva-süljenäärmete põletik, harva esineb ka teiste näärmete või närvisüsteemi kahjustusi.

Mumpsi tekitajaks on paramüksoviiruste hulka kuuluv RNA-viirus, mis levib piisknakkusena. Kõik vanusegrupid on vastuvõtlikud, kuid eelkõige põevad seda lapsed ja noorukid. Parasvöötmes esineb haigusjuhte rohkem kevadtalvisel perioodil.

Infektsiooni peiteaeg võib olla 11–25 päeva. Haigus on nakkav alates ühest-kahest peiteaja viimasest päevast kuni üheksanda haiguspäevani.

Haiguse enimlevinud sümptomid on kõrgenenud kehatemperatuur, valu mälumisel ja süljenäärmete, tihemini kõrva-süljenäärmete paistetus. Hiljemalt nädala jooksul normaliseerub kehatemperatuur ning kaob paistetus. Kui haigus kandub ühelt süljenäärmelt teisele, siis pikeneb ka haigus. Pärast põdemist kujuneb püsiv immuunsus.

Tüsistused

Noormeestel orhiit koos munandi atroofia võimalusega. Tüdrukutel rinnanäärmete ja munasarjade põletik. Harvadel juhtudel ilmnevad peale haiguse läbipõdemist sisekõrva kahjustused ja kurdistumine.

Välislingid

Meditsiiniline käsiraamat, Eesti Riiklik Kirjastus, Tln 1955

@@ 1. rida: / 1. rida: @@
+[[Pilt:Mumps PHIL 130 lores.jpg|pisi|Mumpsi nakatunud laps]]
-{{vikinda}}{{keeletoimeta}}
-'''Mumps''' ehk '''parotiit''' on nakkuslik [[kõrvasüljenäärmed|kõrvasüljenäärmete]] [[põletik]], harva esineb ka teiste näärmete või [[närvisüsteem]]i kahjustusi.
+'''Mumps''' ehk '''parotiit''' on nakkuslik [[kõrvasüljenäärmed|kõrva-süljenäärmete]] [[põletik]], harva esineb ka teiste näärmete või [[närvisüsteem]]i kahjustusi.
-Mumpsi tekitajaks on [[paramüksoviirus]]te hulka kuuluv [[RNA-viirus]], mis levib [[piisknakkus]]ena. Kõik vanusegrupid on vastuvõtlikud, kuid eelkõige põevad seda lapsed ja noorukid. Parasvöötmes esineb haigusjuhte rohkem kevadtalvisel perioodil.
+Mumpsi tekitajaks on [[paramüksoviirus]]te hulka kuuluv [[RNA-viirus]], mis levib [[piisknakkus]]ena. Kõik vanusegrupid on vastuvõtlikud, kuid eelkõige põevad seda lapsed ja noorukid. [[Parasvööde|Parasvöötmes]] esineb haigusjuhte rohkem kevadtalvisel perioodil.
-Infektsiooni peiteaeg võib olla 11-25 päeva. Haigus on nakkav alates ühest-kahest peiteaja viimasest päevast kuni 9. haiguspäevani.
+Infektsiooni peiteaeg võib olla 11–25 päeva. Haigus on nakkav alates ühest-kahest peiteaja viimasest päevast kuni üheksanda haiguspäevani.
-Haiguse enimlevinud sümptomid on kõrgenenud kehatemperatuur, valu mälumisel ja süljenäärmete, tihemini kõrva-süljenäärmete paistetus. Hiljemalt nädala jooksul normaliseerub kehatemperatuur ning kaob paistetus. Kui haigus kandub ühelt süljenäärmelt teisele, siis pikeneb ka haige olek. Pärast põdemist kujuneb püsiv immuunsus.
+Haiguse enimlevinud [[sümptom]]id on kõrgenenud kehatemperatuur, valu mälumisel ja süljenäärmete, tihemini kõrva-süljenäärmete paistetus. Hiljemalt nädala jooksul normaliseerub kehatemperatuur ning kaob paistetus. Kui haigus kandub ühelt süljenäärmelt teisele, siis pikeneb ka haigus. Pärast põdemist kujuneb püsiv [[immuunsus]].
-===Tüsistused===
+==Tüsistused==
-Noormeestel [[orhiit]] koos [[munandi atroofia]] võimalusega;
+Noormeestel [[orhiit]] koos [[munandi atroofia]] võimalusega. Tüdrukutel [[rinnanäärmed|rinnanäärmete]] ja [[munasarjad]]e põletik. Harvadel juhtudel ilmnevad peale haiguse läbipõdemist [[sisekõrv]]a kahjustused ja kurdistumine.
-Tüdrukutel rinnanäärmete ja munasarjade põletik;
-Harvadel juhtudel ilmnevad peale haiguse läbipõdemist sisekõrva kahjustused ja kurdistumine;
 == Välislingid ==