Päikesekiirgus: erinevus redaktsioonide vahel
P Robot: lisatud az:Günəş radiasiyası |
P r2.7.2) (robot kustutas: ar:شعاع الشمس |
||
| 22. rida: | 22. rida: | ||
[[Kategooria:Aktinomeetria]] |
[[Kategooria:Aktinomeetria]] |
||
[[ar:شعاع الشمس]] |
|||
[[az:Günəş radiasiyası]] |
[[az:Günəş radiasiyası]] |
||
[[bg:Слънчево излъчване]] |
[[bg:Слънчево излъчване]] |
||
| 29. rida: | 28. rida: | ||
[[da:Solindstråling]] |
[[da:Solindstråling]] |
||
[[de:Sonnenstrahlung]] |
[[de:Sonnenstrahlung]] |
||
| ⚫ | |||
[[es:Radiación solar]] |
[[es:Radiación solar]] |
||
| ⚫ | |||
[[fr:Rayonnement solaire]] |
[[fr:Rayonnement solaire]] |
||
[[gl:Radiación solar]] |
[[gl:Radiación solar]] |
||
| ⚫ | |||
[[hr:Sunčeva radijacija]] |
[[hr:Sunčeva radijacija]] |
||
[[it:Radiazione solare]] |
[[it:Radiazione solare]] |
||
| ⚫ | |||
[[ja:太陽放射]] |
|||
[[mk:Сончево зрачење]] |
[[mk:Сончево зрачење]] |
||
[[nl:Zonlicht]] |
[[nl:Zonlicht]] |
||
[[ |
[[ja:太陽放射]] |
||
[[no:Solstråling]] |
[[no:Solstråling]] |
||
[[nn:Solstråling]] |
|||
[[pl:Promieniowanie słoneczne]] |
[[pl:Promieniowanie słoneczne]] |
||
[[pt:Radiação solar]] |
[[pt:Radiação solar]] |
||
[[ro:Radiație solară]] |
[[ro:Radiație solară]] |
||
[[ru:Солнечная радиация]] |
[[ru:Солнечная радиация]] |
||
| ⚫ | |||
[[sr:Сунчева свјетлост]] |
[[sr:Сунчева свјетлост]] |
||
[[vi:Bức xạ Mặt Trời]] |
[[vi:Bức xạ Mặt Trời]] |
||
| ⚫ | |||
[[zh:太陽輻射]] |
[[zh:太陽輻射]] |
||
Redaktsioon: 5. detsember 2012, kell 10:59
Päikesekiirgus on Päikselt lähtuv elektromagnetlainete ja aineosakeste voog.
Maale langeb Päikese kiirgusenergiat 1,8×1017 J sekundis.[viide?] Umbes kolmandik sellest peegeldub ilmaruumi tagasi (Maa albeedo on 0,367[viide?]).
Maa atmosfääri välispinnale jõudvat päikesekiirguse vootihedust Maa keskmisel kaugusel Päikesest nimetatakse solaarkonstandiks.
Päikesekiirgus on Maal toimuvate füüsikaliste ja bioloogiliste protsesside peamine energiaallikas.
Suurem osa kiirgusenergiast on spektri nähtavas osas, spektraalselt koostiselt on päikesekiirgus ligilähedane 5800 K temperatuuril musta keha kiirgusele. Inglise füüsik W.H. Wollaston avastas 1802. aastal päikesekiirguse spektris neeldumisjooned. Neeldumisjooni uuris Saksa füüsik ja astronoom Joseph von Fraunhofer, kelle nime järgi neid neeldumisjooni tuntaksegi.
Eestis mõõdetakse päikesekiirgust EMHI Tõravere aktinomeetriajaamas, Tiirikoja järvejaamas ja Harku aeroloogiajaamas. Tõravere aktinomeetriajaam kuulub ülemaailmsesse päikesekiirguse mõõtmise baasjaamade võrku BSRN (Baseline Surface Radiation Network, http://www.gewex.org/bsrn.html).