Induktsionism: erinevus redaktsioonide vahel
PResümee puudub |
|||
14. rida: | 14. rida: | ||
:L: Kõik [[luik|luiged]] on valged. |
:L: Kõik [[luik|luiged]] on valged. |
||
Induktsionistliku käsituse järgi jõuti kummagi järelduseni lindude pikaajalise vaatlemise teel. Ometi on R tõene, L aga mitte: [[Austraalia]]st leiti |
Induktsionistliku käsituse järgi jõuti kummagi järelduseni lindude pikaajalise vaatlemise teel. Ometi on R tõene, L aga mitte: [[Austraalia]]st leiti [[must luik|mustad luiged]]. Induktsionistide kommentaar sellele on järgmine: induktiivsed järeldused ei ole kunagi [[kindlus (epistemoloogia)|kindlad]], kuid neil on väga suur [[tõenäosus]]. |
||
Et näha, kuidas teadus tegelikult töötab, tuleb selliste lihtsate näidete asemel vaadelda reaalseid näiteid teaduse ajaloos. |
Et näha, kuidas teadus tegelikult töötab, tuleb selliste lihtsate näidete asemel vaadelda reaalseid näiteid teaduse ajaloos. |
Redaktsioon: 23. august 2004, kell 10:46
Induktsionism (inglise keeles inductivism) on teadusfilosoofias seisukoht, mille kohaselt teaduse põhimeetod on induktsioon. Induktsionismiks nimetatakse ka teadusfilosoofia suunda, mida iseloomustab induktsionistlik seisukoht.
Induktsionism sai alguse 17. ja 18. sajandil, oli 19. sajandil domineeriv ning mängis ka 20. sajandil suurt rolli (Bertrand Russell, Viini ring), kuid 20. sajandile on siiski iseloomulikum induktsionismile vastanduv antiinduktsionism, mille tähtsamad esindajad olid Karl Popper ja Pierre Duhem.
Induktsionismi algataja oli Francis Bacon.
Induktsionismi põhiidee seisneb selles, et teadus saab alguse vaatlustest ja liigub edasi üldistustele (seadustele ja teooriatele) ning ennustustele. Üldistusi tuleb teha ettevaatlikult pärast hoolikat vaatlemist. Kui andmeid ei ole, siis ei tohi ette rutates spekuleerida. Seda nimetatakse induktiivseks meetodiks.
Induktiivset meetodit propageeris ka Sherlock Holmes: kõigepealt tuleb hoolikalt andmeid koguda, ja alles nendele toetudes teha järeldus.
Teadusfilosoofias vaadeldakse sageli järgmisi näiteid:
Induktsionistliku käsituse järgi jõuti kummagi järelduseni lindude pikaajalise vaatlemise teel. Ometi on R tõene, L aga mitte: Austraaliast leiti mustad luiged. Induktsionistide kommentaar sellele on järgmine: induktiivsed järeldused ei ole kunagi kindlad, kuid neil on väga suur tõenäosus.
Et näha, kuidas teadus tegelikult töötab, tuleb selliste lihtsate näidete asemel vaadelda reaalseid näiteid teaduse ajaloos.
Artikli kirjutamine on selles kohas pooleli jäänud. Jätkamine on kõigile lahkesti lubatud. |