Vaskjala–Ülemiste kanal: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
Resümee puudub
1. rida: 1. rida:
'''Vaskjala–Ülemiste kanal''' mida tuntakse ka ''[[Pirita jõgi|Pirita jõe]]-[[Ülemiste järv|Ülemiste]] Kanali'' nime all (registrikood vee1093000) on [[kanal]] [[Rae vald|Rae]] vallas ja [[Tallinn]]a linnas. Kanal saab alguse [[Vaskjala veehoidla]]st ning lõpeb [[Ülemiste järv]]es. Kanali pikkus on 10,8 km, valgala pindala on 28,6 km².
'''Vaskjala–Ülemiste kanal''' mida tuntakse ka ''[[Pirita jõgi|Pirita jõe]]-[[Ülemiste järv|Ülemiste]] Kanali'' nime all (registrikood vee1093000) on [[kanal]] [[Rae vald|Rae]] vallas ja [[Tallinn]]a linnas. Kanal saab alguse [[Vaskjala veehoidla]]st ning lõpeb [[Ülemiste järv]]es. Kanali pikkus on 10,8 km, valgala pindala on 28,6 km².

== Ajalugu ==
Veepuuduse leevendamiseks võeti aastal 1922 kasutusele [[Pirita jõgi|Pirita jõe]] vesi 10,5 km pikkuse Pirita-Ülemiste kanali ja Pirita jõe ääres paiknenud pumbamaja abil. Pärast kanali rekonstrueerimist ja [[Vaskjala hüdrosõlm]]e (pais-regulaatori) rajamist aastal 1970 oli võimalik vee isevoolne suunamine Ülemiste järve kuni 6 m³/s<ref>http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/index.php?artikkel=1132 Pealinna veevarustus: minevik ja tänapäev, Eesti Loodus / Tiia Pedusaar, Arvo Järvet</ref>.

== Viited ==
{{viited}}


[[Kategooria:Eesti kanalid]]
[[Kategooria:Eesti kanalid]]

Redaktsioon: 1. juuni 2012, kell 18:58

Vaskjala–Ülemiste kanal mida tuntakse ka Pirita jõe-Ülemiste Kanali nime all (registrikood vee1093000) on kanal Rae vallas ja Tallinna linnas. Kanal saab alguse Vaskjala veehoidlast ning lõpeb Ülemiste järves. Kanali pikkus on 10,8 km, valgala pindala on 28,6 km².

Ajalugu

Veepuuduse leevendamiseks võeti aastal 1922 kasutusele Pirita jõe vesi 10,5 km pikkuse Pirita-Ülemiste kanali ja Pirita jõe ääres paiknenud pumbamaja abil. Pärast kanali rekonstrueerimist ja Vaskjala hüdrosõlme (pais-regulaatori) rajamist aastal 1970 oli võimalik vee isevoolne suunamine Ülemiste järve kuni 6 m³/s[1].

Viited

  1. http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/index.php?artikkel=1132 Pealinna veevarustus: minevik ja tänapäev, Eesti Loodus / Tiia Pedusaar, Arvo Järvet