Kartell: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Sirvi ajalugu interaktiivselt
← Vanem muudatusUuem muudatus →
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
VisuaalneVikitekst
→‎Kartellisüüdistuste kronoloogia: - täiendatud jõustunud lahendiga
→‎Kartellisüüdistuste kronoloogia: stiili- ja kirjavigade parandus
13. rida: 13. rida:
==Kartellisüüdistuste kronoloogia==
==Kartellisüüdistuste kronoloogia==
*2001. aasta novembrikuus tunnistas Konkurentsiamet kartellikokkuleppeks Viljandi kaupmeeste seltsi otsuse, millega nad keelasid turul leiva ja saia müümise. Konkurentsiamet jättis kaupmeeste seltsile kartellikokkuleppe eest [[haldusõigusrikkumise protokoll]]i tegemata, sest tekitatud olukord paranes juba enne Konkurentsiameti tehtud otsust.
*2001. aasta novembrikuus tunnistas Konkurentsiamet kartellikokkuleppeks Viljandi kaupmeeste seltsi otsuse, millega nad keelasid turul leiva ja saia müümise. Konkurentsiamet jättis kaupmeeste seltsile kartellikokkuleppe eest [[haldusõigusrikkumise protokoll]]i tegemata, sest tekitatud olukord paranes juba enne Konkurentsiameti tehtud otsust.

⚫
*2004. aastal nõustus videolaenutuse turul tegutsev ettevõtja AS V&K Holding tema suhtes Konkurentsiameti poolt algatatud kriminaalasja uurimise tulemusena maksma lihtmenetluse kokkuleppe raames rahalist karistust 250 000 krooni selle eest, et nõudis oma äripartnerilt filmide müügi- ja laenutushindade tõstmist samale tasemele enda hindadega. Lisaks sellega sõlmis firma kokkuleppe Leedu ettevõttega UAB Garsu Pasaulis, millega kahe firma vahel jagati videofilmide levitamise turud Eestis ja Leedus <ref>Peeter Raidla, [http://leht.aripaev.ee/publicationimages/pdf/lehed/2640.pdf V&K Holding peab trahvi koolirahaks], Äripäev, 27. mai 2004</ref>.


*2008. aasta aprillikuus alustas Riigiprokuratuur menetlust, et välja selgitada kahe prügivedaja Cleanaway ja Ragn-Sellsi võimalikku kartellilepet Tallinnas, Mustamäe piirkonna prügiveokonkurssidel pakkumiste esitamisel. Peale kahtluse avalikustamist tühistas Tallinn Lasnamäe ja Mustamäe prügiveo konkursid.
*2008. aasta aprillikuus alustas Riigiprokuratuur menetlust, et välja selgitada kahe prügivedaja Cleanaway ja Ragn-Sellsi võimalikku kartellilepet Tallinnas, Mustamäe piirkonna prügiveokonkurssidel pakkumiste esitamisel. Peale kahtluse avalikustamist tühistas Tallinn Lasnamäe ja Mustamäe prügiveo konkursid.


⚫
*2004. aastal nõustus videolaenutuse turul tegutsev ettevõtja AS V&K Holding tema suhtes Konkurentsiameti poolt algatatud kriminaalasja uurimise tulemusena maksma lihtmenetluse kokkuleppe raames rahalist karistust 250 000 krooni selle eest, et nõudis oma äripartnerilt filide müügi- ja laenutushindade tõstmist samale tasemele enda hindadega. Lisaks sellega sõlmis firma kokkuleppe Leedu ettevõttega UAB Garsu Pasaulis, millega kahe firma jagati videofilmide levitamise turud Eestis ja Leedus <ref>Peeter Raidla, [http://leht.aripaev.ee/publicationimages/pdf/lehed/2640.pdf V&K Holding peab trahvi koolirahaks], Äripäev, 27. mai 2004</ref>.
*2008. aasta maikuus mõisteti esmamkoerdselt Eesti kohtupraktikas üldmenetlsues süüdi Transiidiärimees Oleg Ossinovski ja tema firma Spacecom kartellikokkuleppe sõlmimise katses AS-iga Eesti Raudtee. Kohus pidas tõendatuks, et Ossinovski üritas Spacecomi esindajana sõlmida kartellilepet AS Eesti Raudtee esindajatega turu jagamiseks. [[2004]]. aastal, vahistati Spacecomi juht [[Oleg Ossinovski]] ning 2008. aastal mõisteti Ossinovski ning tema juhitud äriühing [[Spacecom]] lõpilkult süüdi, süüdistuskokkuvõtte järgi tegi Ossinovski [[Eesti Raudtee]] toonasele juhile [[Riivo Sinijärv]]ele ettepaneku jagada kaubaveoturg omavahel ära, et siis tõsta veoteenuste hindu kaks korda<ref>Andres Reimer, [http://www.epl.ee/artikkel/493321 Kartell – telefonikõne konkurendile], Eesti Päevaleht, 10. veebruar 2010</ref>.
*2008. aasta maikuus mõisteti esmamkoerdselt Eesti kohtupraktikas üldmenetlsues süüdi Transiidiärimees Oleg Ossinovski ja tema firma Spacecom kartellikokkuleppe sõlmimise katses AS-iga Eesti Raudtee. Kohus pidas tõendatuks, et Ossinovski üritas Spacecomi esindajana sõlmida kartellilepet AS Eesti Raudtee esindajatega turu jagamiseks. [[2004]]. aastal, vahistati Spacecomi juht [[Oleg Ossinovski]] ning 2008. aastal mõisteti Ossinovski ning tema juhitud äriühing [[Spacecom]] lõpilkult süüdi, süüdistuskokkuvõtte järgi tegi Ossinovski [[Eesti Raudtee]] toonasele juhile [[Riivo Sinijärv]]ele ettepaneku jagada kaubaveoturg omavahel ära, et siis tõsta veoteenuste hindu kaks korda<ref>Andres Reimer, [http://www.epl.ee/artikkel/493321 Kartell – telefonikõne konkurendile], Eesti Päevaleht, 10. veebruar 2010</ref>.


Redaktsioon: 12. aprill 2012, kell 14:52

Kartell on kriminaalõiguslik mõiste, mille all mõistetakse majandustegevuses osalevate äriettevõtete ebaseaduslikku kokkulepet nende poolt monopoolses turuvaldamise olukorras osavõtjatepoolse kokkuleppe tulemusena kaotada ettevõtjate vaheline konkurents ja leppida kokku seadusevastastes mängureeglites. Kartellilepeteks on eelkõige konkurentidevahelised kokkulepped, millega kooskõlastatakse hinnapoliitika, piiratakse tootmismahte, jagatakse omavahel turge, boikoteeritakse või diskrimineeritakse mõnda ettevõtjat eesmärgiga ta turult välja tõrjuda, samuti kokkumängud hankemenetluses, millega saavutatakse sisuliselt monopol.

„Hinnafikseering või samamõjuline kooskõlastatud tegevus konkurentide vahel, tootmismahtude piiramisel, turgude jagamisel, kollektiivsel boikotil ehk kolmanda isiku turult väljatõrjumisel diskrimineerivate äritingimuste rakendamisega ning kokkumängu hankemenetluses“

– [1]

Kartelliks loetakse (samal kaubaturul tegutsevate) ettevõtjate vahelist koostööd (kokkulepet, kooskõlastatud tegevust, ühenduse otsust), millel on ainult konkurentsi kahjustav eesmärk või tagajärg ning millel pole mingisugust kasulikku mõju. Kuna kartellis osalevad ettevõtjad reeglina enam omavahel ei konkureeri, siis väheneb ka konkurents kaubaturul. Konkurentsisurve paneb ettevõtjad üldjuhul efektiivsemalt tegutsema, seega mõjutab kartell ka majanduslikku efektiivsust. Kartelli osapooled ei pea enam jälgima oma kulude taset ega investeerima nii palju vahendeid uuendustesse. Kartellidel on märkimisväärselt negatiivne mõju nii majandusele tervikuna kui ka tarbijatele (nii füüsilistest isikutest kui ka juriidilistest isikutest tarbijatele). Kartellide mõjul toimub ühiskonnas ressursside ja heaolu ümberpaiknemine. Kartelli negatiivne mõju tarbijatele seisneb eelkõige kaupade hindade tõusus ning sama kauba eest tuleb hakata rohkem maksma või loobuda üldse kauba ostmisest. Sellest tulenevalt väheneb tarbijate heaolu. Samuti võib kartelli tõttu väheneda kaupade valik.

Kartellid Eestis

Eestis oli aastatel 2005-2007 algatati kokku vaid kolm menetlust kartellikokkuleppe suhtes, 2008. aastal algatati kuus kriminaalasja võimalike kartellide uurimiseks.

2009. aasta 20. jaanuaril võeti Eestis vastu Justiistministeeriumi poolt ettevalmistatud leebusprogramm, mille eesmärgiks on tõhustada võitlust kartellide vastu. Leebusprogramm[2] on maailmas laialdaselt kasutatav meede kartellikuritegude avastamise ja tõestamise lihtsustamiseks, mis kergendab Konkurentsiametil ja prokuratuuril kartellidevastast võitlust.

Kartellisüüdistuste kronoloogia

  • 2001. aasta novembrikuus tunnistas Konkurentsiamet kartellikokkuleppeks Viljandi kaupmeeste seltsi otsuse, millega nad keelasid turul leiva ja saia müümise. Konkurentsiamet jättis kaupmeeste seltsile kartellikokkuleppe eest haldusõigusrikkumise protokolli tegemata, sest tekitatud olukord paranes juba enne Konkurentsiameti tehtud otsust.
  • 2004. aastal nõustus videolaenutuse turul tegutsev ettevõtja AS V&K Holding tema suhtes Konkurentsiameti poolt algatatud kriminaalasja uurimise tulemusena maksma lihtmenetluse kokkuleppe raames rahalist karistust 250 000 krooni selle eest, et nõudis oma äripartnerilt filmide müügi- ja laenutushindade tõstmist samale tasemele enda hindadega. Lisaks sellega sõlmis firma kokkuleppe Leedu ettevõttega UAB Garsu Pasaulis, millega kahe firma vahel jagati videofilmide levitamise turud Eestis ja Leedus [3].
  • 2008. aasta aprillikuus alustas Riigiprokuratuur menetlust, et välja selgitada kahe prügivedaja Cleanaway ja Ragn-Sellsi võimalikku kartellilepet Tallinnas, Mustamäe piirkonna prügiveokonkurssidel pakkumiste esitamisel. Peale kahtluse avalikustamist tühistas Tallinn Lasnamäe ja Mustamäe prügiveo konkursid.
  • 2008. aasta maikuus mõisteti esmamkoerdselt Eesti kohtupraktikas üldmenetlsues süüdi Transiidiärimees Oleg Ossinovski ja tema firma Spacecom kartellikokkuleppe sõlmimise katses AS-iga Eesti Raudtee. Kohus pidas tõendatuks, et Ossinovski üritas Spacecomi esindajana sõlmida kartellilepet AS Eesti Raudtee esindajatega turu jagamiseks. 2004. aastal, vahistati Spacecomi juht Oleg Ossinovski ning 2008. aastal mõisteti Ossinovski ning tema juhitud äriühing Spacecom lõpilkult süüdi, süüdistuskokkuvõtte järgi tegi Ossinovski Eesti Raudtee toonasele juhile Riivo Sinijärvele ettepaneku jagada kaubaveoturg omavahel ära, et siis tõsta veoteenuste hindu kaks korda[4].
  • 2009. aasta jaanuaris alustas Harju maakohus protsessi Koger&Partnerite gruppi kuuluva tee-ehitusfirma võimaliku kartellikuriteo suhtes, milles KPK Teedeehitus ja väidetava kuriteo sooritamise ajal soomlase Jarkko Puhkala juhitud AS Turgel Grupp kokku turu jagamises. 4. mail 2011. aastal toimunud viimasel Riigikohtu istungil mõisteti süüdistatavad õigeks[5].
  • 2009. aasta septembris lõpetas Konkurentsiamet kontrolli kindlusseltside kartellikahtlusesege tegevuse kohta. Eesti Kindlustusseltside Liit jõudis ühisele arvamusele, et kindlustusmaakleritele peaks kindlustusseltsi asemel vahendustasu maksma hoopis klient ning et kindlustusseltside tegevus "meenutas" kartellikokkulepet. Kindlustusseltside liidu juhatuse esimees Kristjan Niinemaa nentis Eesti Liikluskindlustuse fondi ning liidu ühises teates, et konkurentsiamet lõpetas menetluse liidu ja mõnede turuosaliste suhtes, kuna ei sõlmitud mingeid konkurentsiseaduses keelatud kokkuleppeid.
  • 2010. aasta jaanuarikuus saadeti Riigiprokuratuuri poolt kohtusse süüasi, mille raames süüdistakse AS-i Cleanaway ning Tänavapuhastuse AS-i juhte kartellikokkuleppe sõlmimises Tartu tänavate hooldustööde hankel. Süüdistuse kohaselt leppisid Tänavapuhastuse AS-i juhatuse liige Vello Kink 2008. aasta septembris Cleanaway esindaja Argo Luudega suuliselt kokku, millised pakkumised firmad teevad Tartu linnavalitsuse poolt välja kuulutatud riigihankel Tartu ida- ja läänepiirkonnas tänavate hooldaja leidmiseks. Peale pikka kohtuprotsessi nõustus osa süüdistatavaid kokkuleppemenetluses karistusega. Süüdi mõisteti Tänavapuhastuse AS, AS Veolia Keskkonnateenused ja viimase juht Argo Luude ning nendele määrati rahalised karistused kokku 187 400 EUR [6].
  • 2010. aasta aprillikuus said süüdistuse üheksa metsaveofirmat ja kuus eraisikut, kes süüdistuse kohaselt jagasid firmad hanke 38 osahankest kümme omavahel nii, et võtsid tehtud odavamad pakkumused tagasi ja RMK-l tuli sõlmida leping firmaga, mis oli teinud kõrgema hinnaga pakkumuse. Kõik lepingud on jõus tänini. Süüdistusest pääses Riigimetsa Majandamise Keskuse (RMK) peaspetsialist Rainer Laigu, kartellileppele kaasaaitamises kriminaaluurimise abistamise eest.
  • 2010. aasta aprillikuus mõistis Harju maakohus süüdi MTÜ Eesti Rehviliidu kartellileppe sõlmimises, MTÜ Eesti Rehviliit ja selle tegevjuht Kaur Kuurmet sõlmisid kartellikokkuleppe rehvide turustamisel. Kohus määras Rehviliidule kokkuleppemenetluse korras 200.000-kroonise rahalise karistuse.
  • 2010. aasta aprillikuus sõlmisid Saksa ettevõtja Michael Stahlhut ning praegu Tartu Milli (endine ärinimi Tartu Veski) allkirjastasid 2006. aastal lepingu; mille sisuks on väidetava kartellilepe.
  • 2010. aasta maikuus mõistis Harju maakohus nn. Liviko kartellileppe süüasja osalised süüdi ning määras neile erineva suurusega rahalised karistused. Kohtuotsuse alusel pidid juriidiliste isikutena kohtu all olevad OÜ Forgola Group ja AS Liviko tasuma vastavalt 750.000 ja 1,5 miljonit krooni. Ebaseadusliku kokkuleppe sisuks oli, et Liviko toodetud või imporditud ning jaekaubanduses müüdava pooleliitrise viina hinna alampiiriks on 59,90 krooni. 2011. aastal vaatas Riigikohus süüdistuse läbi ning mõistis süüdistatavad (OÜ Forgola Group ja AS Liviko) õigeks[7].
  • 2010. aasta juunikuus alustas Riigiprokuratuur koos Maanteeametiga kartellikokkuleppe uurimist, mille raames Kaitsepolitsei kuulas üle Põhja regionaalse maanteeameti direktori kohalt lahkunud Erkki Mikenbergi, kes lahkus töölt pärast kuriteokahtlustuse ilmsiks tulekut. Mikenbergi kahtlustati karistusseadustiku selle paragrahvi rikkumist, mis käsitleb konkurentsi kahjustava kokkuleppe, otsuse ja kooskõlastatud tegevuse tegemist ehk kartellikuritegu.
  • 2010. aasta augustis alustasid Riigiprokuratuur ja konkurentsiamet kriminaalmenetlust, et selgitada välja, kas Eesti Leivaliidu liikmed on sõlminud konkurentsi kahjustava kokkuleppe.
  • 2010. aasta septembrikuus mõisteti Harju maakohus süüdi kartellikokkuleppes valmisfirmade müügiga tegelenud: Paap Suurmaa, Hannes Rosin, Hardi Reiter, Ivo Valve ja nendega seotud ettevõtted (OÜ Liivikas Varad, OÜ Wasp Project, Knudsen OÜ, OÜ Volbeko Consult ning OÜ Amador LC), kes kujundasid kartellileppega teenuse hinda. Kartellisüüdistuse protsessil tunnistas osalist süüd vaid üks ettevõte. Ainsana mõisteti kohtus õigeks Alphaline Consult OÜ ning firma esindaja Mari-Liis Väljak. Tallinna ringkonnakohus jättis 17. detsembril 2010 jõusse süüdimõistmise kartellileppe sõlmimises ning ka samaks neile määratud rahakaristused[8]. Kohtuotsus jõustus 21. veebruaril 2011 lõplikult, kui Riigikohus ei võtnud ei võtnud osaliste kassatsioonkaebuseid menetlusse[9].
  • 2011. aasta septembris saatis Riigiprokuratuur kohtusse süüdistusasja, mille järgi sõlmisid Eesti üks edukamaid toiduainetootjaid ASi Tartu Mill ja selle suuromanik Uuno Lausing konkurentsi kahjustava kokkuleppe[10]

Kartelli- ja ebaausa konkurentsikahtlusega situatsioonid

2010. aasta, üheksa kuuga tuvastati Eestis üheksa konkurentsikuritegu[11]
  • 16. novembril 2010 algatatud kriminaalasja raames, esitas kaitsepolitseiamet Nordecon International AS-i tütarettevõttele Nordecon Infra AS-i suhtes kahtlustuse konkurentsi kahjustava kokkuleppe sõlmimises, kooskõlastatud tegevuse ja altkäemaksu andmise katses[12].
  • 2000. aastal tuvastati konkurentsiseaduse rikkumine, kui toimus kolme piimatoodete tootmise ja edasimüügi kaubaturul tegutseva ja omavahel konkureeriva piimatööstuse ning 11 omavahel konkureeriva piimatoodete müügiga tegeleva hulgimüüja osavõtul koosolek, kus töötlejad ja hulgimüüjad arutasid piimatoodete hindu ja kavandatavaid hinnamuudatusi, millega oli tegemist konkurentsivabadust kahjustava teabe vahetamisega.
  • 2000. aastal tehti kindlaks õigusrikkumine, mille panid toime piimatootjate huvides tegutsevad isikud ja mis seisnes kauba (toorpiima) kolmanda isiku suhtes kohaldatava müügihinna kokkuleppimises, hinnakujundamise tingimuste arutamises (aasta keskmine piimahind, maksetingimused, hinnapakkumine), mis kujutas endast konkurentsivabadust kahjustava teabe vahetamist ning kaudselt teiste ettevõtjate kaubaturule pääsu piiramist[13].
  • Kahtlusi kartellikokkulepete osas on olnud ka teistes valdkondades. Näiteks on turismi ja reisikorralduse valdkonna ning kütuse jaemüügi tasandi uurimiseks on konkurentsiameti poolt läbi viidud konkurentsiolukorra analüüsid, mille käigus kogutud andmed ei viidanud siiski keelatud kokkulepetele.
  • Pärnus ja Tartus tuvastati taksojuhtidele dispetšerteenust osutavate ettevõtjate vahel keelatud koostöö, mis seisnes põhiliselt hinnaalase teabe vahetamises ja taksoveoteenuse hindade ühtlustamises.
  • tuvastatud hinnaalane konkurentsi kahjustav koostöö Eesti Tõlkide ja Tõlkijate Liidu liikmete vahel. Kaubaturgude jagamisega oli tegemist Hawaii Expressi poolt jalgrataste edasimüügiga tegelevate ettevõtjatega sõlmitud lepingutes, mille kohaselt oli edasimüüjale antud müügiõigus teatud kindla territooriumi ulatuses.

Viited

  1. ↑ Euroopa Komisjoni 2001. a teadaandest (Commission Notice on agreements of minor importance which do not appreciably restrict competition under Article 81(1) of the Treaty establishing the European Community (de minimis)
  2. ↑ Risto Rüütel, Leon Glikman, Leon Glikman ja Risto Rüütel: leebusprogramm – uus ajajärk konkurentsijärelevalves, Postimees, 2. veebruar 2009
  3. ↑ Peeter Raidla, V&K Holding peab trahvi koolirahaks, Äripäev, 27. mai 2004
  4. ↑ Andres Reimer, Kartell – telefonikõne konkurendile, Eesti Päevaleht, 10. veebruar 2010
  5. ↑ Teefirma õigeksmõistmine kartellileppe süüasjas jäi lõplikult jõusse, Delfi Majandus, 04. mai 2011
  6. ↑ Tänavapuhastusfirmad mõisteti konkurentsikuriteos süüdi, live.ap3.ee, 22.02.2012
  7. ↑ Riigikohus mõistis Liviko kartelli asjas õigeks, E24.ee, 1.07.2011
  8. ↑ Valmisfirmade müüjad jäid kartellileppes süüdi, ERRi uudisteportaal, 19. detsember 2010
  9. ↑ Valmisfirmade müüjate süüdimõistmine kartellileppes jääb jõusse, e24.ee, 21.02.2011
  10. ↑ Jahukartelli süüdistus viis eduka toidutootja kohtu alla, aripaev.ee, 2. september 2011
  11. ↑ Tänavu on avastatud üheksa konkurentsikuritegu, Delfi Majandus, 12. detsember 2010
  12. ↑ Tuuli Aug, Kapo kahtlustab Nordecon Infrat altkäemaksu andmise katses, Eesti Päevaleht, 1. detsember 2010
  13. ↑ Raigo Neudorf, Kartelliriik Eesti, Eesti Päevaleht, 01.09.2003

Välislingid

Vaata ka

Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Kartell&oldid=2996587"