Opritšnina

Opritšnina ("Опричнина" - "вдовья часть, данная женам умерших бояр") oli Moskva Suurvürstiriigi juhi Ivan IV Groznõi poolt sisseviidud riigi haldusvorm, millega jaotati suurvürstiriigi territoorium kaheks osaks - aadlikele kuuluv ja päritavad maavaldused ning riigi keskvõimule kuuluv ja valitseja äranägemise järgi jaotatavad maa-alad.

Opritšinasüsteem omas dubleerivat haldussüsteemi ning ka nn. opritšnikutest koosnevaid relvajõude, mis koostati 10. oktoobril 1550. aastal isikliku truuduse kriteeriumi alusel Moskva suurvürstile erinevatest seisustest isikutest ja saadeti laiali 1572. aastal.

Opritšnina ülesanne oli Ivan IV Julma ülesandel Venemaal senini olnud killustatud vürstiriikide ja ääremaade suhteliselt maavaldajate allutamine tsentraliseeritud keskvõimuga riigile. Selleks teostati individuaalterrorit vürstide suhtes, sõjategevust demokraatliku riigikorraldusega väikeriikide vastu (Novgorodi vabariik, Pihkva vürstiriik) - 1570 ka Moskva vürstiriigis olnud sisemise opositsiooni vastu.

Opritšnina ja Eesti

Opritšnina juhiks oli Maljuta Skuratov, kes sai surma Liivi sõjas 1573. aastal, kui Vene vägedel õnnestus Paide linn rootslaste käest vallutada. Linna kaitses väidetavalt 80000-mehelise vene väe vastu üksnes 50-meheline Rootsi maakaitseväelaste garnison, kes suure tõenäosusega koosnes Järvamaalt värvatud talupoegadest. Koos nendega pidasid kindluses rünnakutele vastu linnakodanikud ja kindlusse põgenenud talurahvas, keda oli kokku ilmselt poole tuhande ümber. Linna vallutamisel selle kaitsjad ja ilmselt suurem osa eestlasi hukati või piinati surnuks, linnakodanikud küüditati Venemaale. Umbes 20 aastat hiljem oli endistest linnakodanikest naasnud ainult 6.