Maa magnetväli: erinevus redaktsioonide vahel
Resümee puudub |
|||
1. rida: | 1. rida: | ||
{{viita}} |
{{viita}} |
||
'''Maa magnetväli''' on [[planeet]] [[Maa (planeet)|Maad]] ümbritsev ligikaudu [[magnetdipool]]i ülesehitusega [[magnetväli]], mis tuleneb planeedi seesmistest füüsikalistest protsessidest. |
'''Maa magnetväli''' on [[planeet]] [[Maa (planeet)|Maad]] ümbritsev ligikaudu [[magnetdipool]]i ülesehitusega [[magnetväli]], mis tuleneb planeedi seesmistest füüsikalistest protsessidest. |
||
Maa magnetvälja tähtsus on ulatuslik. Välja puudumise korral puhuks Päikesest lähtuv ioontuul planeedi atmosfääri avakosmosesse. Sarnast stsenaariumi on spekuleeritud Marsi atmosfääri kadumise selgitamiseks. Ajalooliselt on olnud tähtis magnetvälja kasutamine navigatsiooniks. Magnetkompass võeti kasutusele Hiinas. Nüüd on kompassi suuresti asendamas multifunktsionaalsed satelliidipõhised navigatsiooniseadmed. Lisaks kompassinõela pöördumisele on Maa magnetväli otsesemalt jälgitav virmaliste näol, mis tekivad Päikese ioontuule, Maa magnetvälja ning atmosfääri toimel. |
|||
== Iseloomustus == |
|||
[[Maa magnetpoolused|lõuna- ja põhjapoolus]] muudavad ajas välja genereerivate protsesside tõttu asukohta. Maa pöörlemistelje suhtes on magnetväli 11 [[Kaarekraad|kraadise]] nurga all. Magnetvälja ulatust mõjutab põhiliselt [[Päike]]set lähtuv ioontuul, aga ka [[päikesesüsteem]]i planeetide vaheline magnetväli. Lisaks on ookeanipõhja [[Vulkaaniline kivim|vulkaaniliste kivimite]] analüüsi alusel leitud, et Maa magnetväli vahetab keskmiselt iga paarisaja-tuhande aasta järel poolusi, ehk lõunapoolusest saab põhjapoolus ja põhjapoolusest lõunapoolus. Magnetvälja ja [[päikesetuul]]e kohtumise ning [[ionosfäär]]i vahelist ruumi nimetatakse [[magnetosfäär]]iks. |
|||
== Tekkimine == |
== Tekkimine == |
Redaktsioon: 1. veebruar 2012, kell 18:17
Artiklis ei ole piisavalt viiteid. |
Maa magnetväli on planeet Maad ümbritsev ligikaudu magnetdipooli ülesehitusega magnetväli, mis tuleneb planeedi seesmistest füüsikalistest protsessidest. Maa magnetvälja tähtsus on ulatuslik. Välja puudumise korral puhuks Päikesest lähtuv ioontuul planeedi atmosfääri avakosmosesse. Sarnast stsenaariumi on spekuleeritud Marsi atmosfääri kadumise selgitamiseks. Ajalooliselt on olnud tähtis magnetvälja kasutamine navigatsiooniks. Magnetkompass võeti kasutusele Hiinas. Nüüd on kompassi suuresti asendamas multifunktsionaalsed satelliidipõhised navigatsiooniseadmed. Lisaks kompassinõela pöördumisele on Maa magnetväli otsesemalt jälgitav virmaliste näol, mis tekivad Päikese ioontuule, Maa magnetvälja ning atmosfääri toimel.
Iseloomustus
lõuna- ja põhjapoolus muudavad ajas välja genereerivate protsesside tõttu asukohta. Maa pöörlemistelje suhtes on magnetväli 11 kraadise nurga all. Magnetvälja ulatust mõjutab põhiliselt Päikeset lähtuv ioontuul, aga ka päikesesüsteemi planeetide vaheline magnetväli. Lisaks on ookeanipõhja vulkaaniliste kivimite analüüsi alusel leitud, et Maa magnetväli vahetab keskmiselt iga paarisaja-tuhande aasta järel poolusi, ehk lõunapoolusest saab põhjapoolus ja põhjapoolusest lõunapoolus. Magnetvälja ja päikesetuule kohtumise ning ionosfääri vahelist ruumi nimetatakse magnetosfääriks.
Tekkimine
Maa magnetvälja tekkemudeleid on mitmeid. Ühe esimese mudeli kohaselt on Maa sisemus suur magnetiline dipool. Hilisema ning populaarsema mudeli kohaselt toodab Maa magnetvälja nn. geodünamo [1]. Maa 5150-6360 kilomeetri paksust tahket sisetuuma ümbritseb 2890-5150 kilomeetri paksune vedel välistuum, milles toimuvad sarnaselt vahevööle soojuse ülekandega seonduvad konvektsioonvoolud. Välistuuma moodustab suuremas osas sulaolekus raud, mis on hea elektrijuht. Maa pöörlemise ning konvektsiooni tõttu tekkivatest sularaua vooludest johtub omakorda elektriväli, mis indutseerib magnetvälja ja vastupidi. Lihtsustatuna on nähtus kirjeldatav Ampere'i tsirukaltsioonilausega. Tänu Lorenzi jõule ja Coriolise efektile on välistuumas konvektsioonvoolud spiraalse kujuga[2]. Spiraalselt liikuvad ioonid põhjustavad aga elektrivoolu, mis omakorda genereerib dipoolisarnase magnetvälja.
Viited
Välislingid
Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Maa magnetväli |