Agamemnoni kuldmask

Agamemnoni kuldmask

Mükeene kuldmask on kullast mask, mille Heinrich Schliemann avastas 1876. aastal väljakaevamistel Mükeenes.

See mask on üks viiest, mis avastati väljakaevamistel: IV hauaplatsilt tuli välja kolm ja V hauaplatsilt kaks kuldmaski. Lisaks oli III hauaplatsile maetud kaks last, kelle nägu ja käed olid kaetud kuldlehtedega, neist ühel olid silmade kohal avad. Nina oli kõigil maskidel ühesuurune.

Schliemann arvas, et see oli Agamemnoni surimask. Siiski pakuvad tänapäeva arheoloogid maski loomise ajaks perioodi 1550–1500 e.m.a., mis on varasem Agamemnoni eluajast. Sellegipoolest nimetatakse seda Agamemnoni maskiks, sest pole leitud ka kedagi paremat, kelle surimaskiks seda pidada võiks.

Hauad on kindlasti kuninglikud. Kõigi maetute nägu ei ole kuldmaskiga kaetud. Seda, et maetud olid mehed ja sõdalased, näitavad hauda kaasa pandud relvad. Kulla hulk ja hoolikalt valmistatud hauapanused märgivad kindlasti au, jõukust ja tähtsust. Komme katta pealiku nägu matmisel kuldehega on teada mujaltki.

20. sajandi lõpupoole ja 21. sajandi alguses on leidude ehtsus kahtluse alla seatud. On kahtlustatud, et Schliemann võltsis ühe surimaski või rohkemgi neist ülejäänute eeskujul ja seejärel "avastas" nad. Surimaskide stiili on võrreldud teadaolevate mükeene kunsti näidistega. Tänapäeval on küsimus lahtine, ei ehtsus ega võltsing ole tõestatud, kuigi proovitud on mõlemat.