Selektiivsus (keemia)

Selektiivsus keemias on seotud enamasti selektiivsete reaktsioonidega, see on valikuliselt toimuvate reaktsioonidega, milles saadakse põhiliselt üks produkt mitmest võimalikust.

Reaktsiooni kiiruse ja produktide koostise määravad eelkõige reaktsiooni tsentriga seotud asendusrühmade elektroonsed ja steerilised faktorid, vähem keskkonna omadused. Siiski, paljudel juhtudel on oluline mõju ka reaktsioonitsentrist kaugemal olevatel rühmadel ehk intramolekulaarsetel efektidel.

Selektiivse reaktsiooni olemuse alusel jagunevad need erinevateks tüüpideks:

• Kemoselektiivses reaktsioonis saadakse valdavalt üks produkt võimalikest; see on seotud komponentide suhtelise (selektiivse) reaktsioonivõimega
• Regiooselektiivses reaktsioonis saadakse valdavalt üks võimalikest struktuuriisomeeridest (asendiisomeeridest); see on eelkõige seotud reaktsioonitsentris olevate asendusrühmade struktuuriga
• Stereoselektiivses reaktsioonis saadakse valdavalt üks võimalikest stereoisomeeridest; see on eelkõige seotud reaktsioonitsentris olevate asendusrühmade struktuuriga
  • Cis-trans-selektiivses elimineerimisreaktsioonis saadakse valdavalt üks geomeetriline isomeer – kas trans- või cis-isomeer
  • Enantioselektiivses reaktsioonis moodustub valdavalt üks enantiomeer
  • Diastereoselektiivses reaktsioonis moodustub valdavalt üks diastereomeer
• Kemoselektiivsus analüütilises keemias: siin enamasti ei ole määrav reaktsioon ühe individuaalse ühendiga, vaid analüütilise reagendi reaktsioon teatud ühte tüüpi ainete rühma või klassiga, milles tekib mitu analoogset tüüpi produkti.
• Selektiivsed katalüsaatorid omavad olulist tähtsust tehnikas (näiteks lämmastikoksiidide NO_x katalüütiline taandamine), orgaanilises biokatalüüsis (ensüümid on selektiivsed katalüsaatorid oma substraadi suhtes) jm.

Vaata ka

• Orgaaniline süntees
• Stereokeemia
• Isomerism