Põhjagermaani keeled: erinevus redaktsioonide vahel
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
| 4. rida: | 4. rida: | ||
Keeltegruppi on mõnikord nimetatud ka [[Põhjamaade keelteks]], otsetõlge kõige tavalisemast mõistest, mida kasutatakse [[Taani]], [[Rootsi]] ja [[Norra]] õpetlaste seas. Skandinaavias kasutatakse Skandinaavia keelt ka mõistena viidates nimelt vastastikku mõistetavatele keeltele kolmes Skandinaavia riigis ning on seega Põhjamaade keelte alarühma veel kitsam tähendus. Mõiste Skandinaavia tõusis [[18.sajandil]] varajase keelelise ja kultuurilise [[Skandinavismi liikumise]] tulemusel, viidates inimestele, kultuuridele ja keeltele kolmes Skandinaavia riigis ning rõhutades oma ühist päritolu. Mõistet [[''Põhjagermaani keeled'']] kasutatakse [[geneetilises keeleteaduses]], samas kui mõiste ''Skandinaavia keeled'' esineb kaasaegse standardkeele õpingutes ja Skandinaavia [[murdekontinuumis]]. |
Keeltegruppi on mõnikord nimetatud ka [[Põhjamaade keelteks]], otsetõlge kõige tavalisemast mõistest, mida kasutatakse [[Taani]], [[Rootsi]] ja [[Norra]] õpetlaste seas. Skandinaavias kasutatakse Skandinaavia keelt ka mõistena viidates nimelt vastastikku mõistetavatele keeltele kolmes Skandinaavia riigis ning on seega Põhjamaade keelte alarühma veel kitsam tähendus. Mõiste Skandinaavia tõusis [[18.sajandil]] varajase keelelise ja kultuurilise [[Skandinavismi liikumise]] tulemusel, viidates inimestele, kultuuridele ja keeltele kolmes Skandinaavia riigis ning rõhutades oma ühist päritolu. Mõistet [[''Põhjagermaani keeled'']] kasutatakse [[geneetilises keeleteaduses]], samas kui mõiste ''Skandinaavia keeled'' esineb kaasaegse standardkeele õpingutes ja Skandinaavia [[murdekontinuumis]]. |
||
Umbes 20 miljonile inimesele Põhjamaades on Skandinaavia keel emakeeleks, kaasa arvatud Rootsi vähemused Soomes. Keeli, mis kuuluvad põhjagermaani keelepuusse räägitakse mõningal määral [[Gröönimaal]] ning immigrantide gruppide poolt peamiselt [[Põhja-Ameerikas]] ja [[Austraalias]]. |
Umbes 20 miljonile inimesele Põhjamaades on Skandinaavia keel emakeeleks, kaasa arvatud Rootsi vähemused Soomes. Keeli, mis kuuluvad põhjagermaani keelepuusse räägitakse mõningal määral [[Gröönimaal]] ning immigrantide gruppide poolt peamiselt [[Põhja-Ameerikas]] ja [[Austraalias]]. |
||
=== Ajalugu === |
|||
===== Päritolu ja tunnused ===== |
|||
Germaani keeled jagatakse tavaliselt kolme gruppi: Lääne-, Ida -ja Põhjagermaani. Väheste tõenditega [[ruuni]] pealiskirjadest on raske täpset sugulust kindlaks teha, need jäid vastastikku mõistetavaks terve [[Rahvarände perioodi]] kestel, nii, et mõningaid eraldiseisvaid erinevusi on raske liigitada. Murded, mis on tunnuste poolest määratud põhjakeelte gruppi, moodustusid [[Alg-Germaanist]] hilisel [[Eel-Rooma rauaajal.]] |
|||
Kõik põhjagermaani keeled pärinevad [[muinaspõhja keel]]est. Nad jagunevad kaheks keelerühmaks: |
Kõik põhjagermaani keeled pärinevad [[muinaspõhja keel]]est. Nad jagunevad kaheks keelerühmaks: |
||
Redaktsioon: 29. aprill 2011, kell 00:48
 | See artikkel vajab toimetamist. (September 2006) |
Põhjagermaani keeled ehk skandinaavia keeled on läänegermaani keelte ja idagermaani keelte kõrval üks kolmest germaani keelte harust, Indo-Euroopa keelte allharu koos läänegermaani ja väljasurnud idagermaani keeltega. Neid kõneldakse Taanis, Norras, Rootsis, Soomes, Fääri saartel, Islandil ja mingil määral Gröönimaal, samuti immigrantide seas Põhja-Ameerikas ja Austraalias. Keeltegruppi on mõnikord nimetatud ka Põhjamaade keelteks, otsetõlge kõige tavalisemast mõistest, mida kasutatakse Taani, Rootsi ja Norra õpetlaste seas. Skandinaavias kasutatakse Skandinaavia keelt ka mõistena viidates nimelt vastastikku mõistetavatele keeltele kolmes Skandinaavia riigis ning on seega Põhjamaade keelte alarühma veel kitsam tähendus. Mõiste Skandinaavia tõusis 18.sajandil varajase keelelise ja kultuurilise Skandinavismi liikumise tulemusel, viidates inimestele, kultuuridele ja keeltele kolmes Skandinaavia riigis ning rõhutades oma ühist päritolu. Mõistet ''Põhjagermaani keeled'' kasutatakse geneetilises keeleteaduses, samas kui mõiste Skandinaavia keeled esineb kaasaegse standardkeele õpingutes ja Skandinaavia murdekontinuumis. Umbes 20 miljonile inimesele Põhjamaades on Skandinaavia keel emakeeleks, kaasa arvatud Rootsi vähemused Soomes. Keeli, mis kuuluvad põhjagermaani keelepuusse räägitakse mõningal määral Gröönimaal ning immigrantide gruppide poolt peamiselt Põhja-Ameerikas ja Austraalias.
Ajalugu
Päritolu ja tunnused
Germaani keeled jagatakse tavaliselt kolme gruppi: Lääne-, Ida -ja Põhjagermaani. Väheste tõenditega ruuni pealiskirjadest on raske täpset sugulust kindlaks teha, need jäid vastastikku mõistetavaks terve Rahvarände perioodi kestel, nii, et mõningaid eraldiseisvaid erinevusi on raske liigitada. Murded, mis on tunnuste poolest määratud põhjakeelte gruppi, moodustusid Alg-Germaanist hilisel Eel-Rooma rauaajal.
Kõik põhjagermaani keeled pärinevad muinaspõhja keelest. Nad jagunevad kaheks keelerühmaks:
- Lääneskandinaavia keeled
- Islandi keel
- Fääri keel
- Norni keel (väljasurnud)
- Norra keel
- Trøndersk (Trøndelagi murre)
- Østlandsk (idamurre)
- Midlandsk (keskmurre)
- Vestlandsk (läänemurre)
- Nordlandsk (põhjamurre)
- Sørlandsk (lõunamurre)
- Idaskandinaavia keeled