Põhjagermaani keeled: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu

Reasisene

Redaktsioon: 28. aprill 2011, kell 23:56

Põhjagermaani keeled ehk skandinaavia keeled on läänegermaani keelte ja idagermaani keelte kõrval üks kolmest germaani keelte harust, Indo-Euroopa keelte allharu koos läänegermaani ja väljasurnud idagermaani keeltega. Neid kõneldakse Taanis, Norras, Rootsis, Soomes, Fääri saartel, Islandil ja mingil määral Gröönimaal, samuti immigrantide seas Põhja-Ameerikas ja Austraalias. Keeltegruppi on mõnikord nimetatud ka Põhjamaade keelteks, otsetõlge kõige tavalisemast mõistest, mida kasutatakse Taani, Rootsi ja Norra õpetlaste seas. Skandinaavias kasutatakse Skandinaavia keelt ka mõistena viidates nimelt vastastikku mõistetavatele keeltele kolmes Skandinaavia riigis ning on seega Põhjamaade keelte alarühma veel kitsam tähendus. Mõiste Skandinaavia tõusis 18.sajandil varajase keelelise ja kultuurilise Skandinavismi liikumise tulemusel, viidates inimestele, kultuuridele ja keeltele kolmes Skandinaavia riigis ning rõhutades oma ühist päritolu. Mõistet ''Põhjagermaani keeled'' kasutatakse geneetilises keeleteaduses, samas kui mõiste Skandinaavia keeled esineb kaasaegse standardkeele õpingutes ja Skandinaavia murdekontinuumis. Umbes 20 miljonile inimesele Põhjamaades on Skandinaavia keel emakeeleks, kaasa arvatud Rootsi vähemused Soomes. Keeli, mis kuuluvad põhjagermaani keelepuusse räägitakse mõningal määral Gröönimaal ning immigrantide gruppide poolt peamiselt Põhja-Ameerikas ja Austraalias.

Kõik põhjagermaani keeled pärinevad muinaspõhja keelest. Nad jagunevad kaheks keelerühmaks:

Lääneskandinaavia keeled
- Islandi keel
- Fääri keel
- Norni keel (väljasurnud)
- Norra keel
  - Trøndersk (Trøndelagi murre)
  - Østlandsk (idamurre)
  - Midlandsk (keskmurre)
  - Vestlandsk (läänemurre)
  - Nordlandsk (põhjamurre)
  - Sørlandsk (lõunamurre)
Idaskandinaavia keeled
- Taani keel
  - Saare taani keel
  - Ida-Taani keel
  - Jüütimaa keel
- Rootsi keel
  - Sveamål (svea murre – Svealand)
  - Norrländska mål (põhjamurre – Norrland)
  - Götamål (göta murre – Götaland)
  - Östsvenska mål (idamurre – Soome)
  - Sydsvenska mål (lõunamurre – Blekinge, Halland, Skåne)
  - Gutni (Ojamaa)

@@ 1. rida: / 1. rida: @@
 {{ToimetaAeg|kuu=september|aasta=2006}}
-'''Põhjagermaani keeled''' ehk '''skandinaavia keeled''' on [[läänegermaani keeled|läänegermaani keelte]] ja [[idagermaani keeled|idagermaani keelte]] kõrval üks kolmest [[germaani keeled|germaani keelte]] harust.
+'''Põhjagermaani keeled''' ehk '''skandinaavia keeled''' on [[läänegermaani keeled|läänegermaani keelte]] ja [[idagermaani keeled|idagermaani keelte]] kõrval üks kolmest [[germaani keeled|germaani keelte]] harust, [[Indo-Euroopa keelte]] allharu koos läänegermaani ja väljasurnud [[idagermaani keeltega]].
 Neid kõneldakse [[Taani]]s, [[Norra]]s, [[Rootsi]]s, [[Soome]]s, [[Fääri saared|Fääri saartel]], [[Island]]il ja mingil määral [[Gröönimaa]]l, samuti [[immigrant]]ide seas [[Põhja-Ameerika]]s ja [[Austraalia]]s.
+Keeltegruppi on mõnikord nimetatud ka [[Põhjamaade keelteks]], otsetõlge kõige tavalisemast mõistest, mida kasutatakse [[Taani]], [[Rootsi]] ja [[Norra]] õpetlaste seas. Skandinaavias kasutatakse Skandinaavia keelt ka mõistena viidates nimelt vastastikku mõistetavatele keeltele kolmes Skandinaavia riigis ning on seega Põhjamaade keelte alarühma veel kitsam tähendus. Mõiste Skandinaavia tõusis [[18.sajandil]] varajase keelelise ja kultuurilise [[Skandinavismi liikumise]] tulemusel, viidates inimestele, kultuuridele ja keeltele kolmes Skandinaavia riigis ning rõhutades oma ühist päritolu. Mõistet [[''Põhjagermaani keeled'']] kasutatakse [[geneetilises keeleteaduses]], samas kui mõiste ''Skandinaavia keeled'' esineb kaasaegse standardkeele õpingutes ja Skandinaavia [[murdekontinuumis]].
+Umbes 20 miljonile inimesele Põhjamaades on Skandinaavia keel emakeeleks, kaasa arvatud Rootsi vähemused Soomes. Keeli, mis kuuluvad põhjagermaani keelepuusse räägitakse mõningal määral [[Gröönimaal]] ning immigrantide gruppide poolt peamiselt [[Põhja-Ameerikas]] ja [[Austraalias]].
 Kõik põhjagermaani keeled pärinevad [[muinaspõhja keel]]est. Nad jagunevad kaheks keelerühmaks: