Leonid Arbusow vanem: erinevus redaktsioonide vahel
PResümee puudub |
Resümee puudub |
||
| 3. rida: | 3. rida: | ||
Leonid Arbusow pärines vene perekonnast, kuid kasvas üles baltisaksa keskkonnas, mistõttu teda on loetud baltisakslaseks. |
Leonid Arbusow pärines vene perekonnast, kuid kasvas üles baltisaksa keskkonnas, mistõttu teda on loetud baltisakslaseks. |
||
Arbusow õppis [[Göttingen]]is [[Georg Waitz]]i juures ning uuris peamiselt Liivimaa keskaega. Ta on peamiselt tuntud oma Liivimaa ajaloo üldkäsitlusega "Grundriss der Geschichte Liv, Est- und Kurlands" (1. trükk aastast [[1889]]), mis saavutas suure populaarsuse ja anti viimati välja veel [[1967]]. aastal. |
Arbusow õppis [[Göttingen]]is [[Georg Waitz]]i juures ning uuris peamiselt Liivimaa keskaega. Ta on peamiselt tuntud oma Liivimaa ajaloo üldkäsitlusega "Grundriss der Geschichte Liv, Est- und Kurlands" (1. trükk aastast [[1889]]), mis saavutas suure populaarsuse ja anti viimati välja veel [[1967]]. aastal. Lisaks uuris Arbusow keskaegse Liivimaa vaimulikkonda ja hariduslugu, selle töö võttis ta kokku 4-osalises uurimuses "Livlands Geistlichkeit vom Ende des 12. bis ins 16. Jahrhundert". Peale selle alustas Arbusow ka [[Liivi ordu]] rüütelvendade isikuloolist uurimist, mis ilmus kahes osas pealkirja all: "Die im Deutschen Orden in Livland vertretenen Geschlechter". |
||
[[Kategooria:Baltisaksa ajaloolased|Arbusow, Leonid vanem]] |
[[Kategooria:Baltisaksa ajaloolased|Arbusow, Leonid vanem]] |
||
Redaktsioon: 21. detsember 2010, kell 18:39
Leonid Arbusow vanem (1848–1912) oli baltisaksa ajaloolane, Leonid Arbusow noorema isa.
Leonid Arbusow pärines vene perekonnast, kuid kasvas üles baltisaksa keskkonnas, mistõttu teda on loetud baltisakslaseks.
Arbusow õppis Göttingenis Georg Waitzi juures ning uuris peamiselt Liivimaa keskaega. Ta on peamiselt tuntud oma Liivimaa ajaloo üldkäsitlusega "Grundriss der Geschichte Liv, Est- und Kurlands" (1. trükk aastast 1889), mis saavutas suure populaarsuse ja anti viimati välja veel 1967. aastal. Lisaks uuris Arbusow keskaegse Liivimaa vaimulikkonda ja hariduslugu, selle töö võttis ta kokku 4-osalises uurimuses "Livlands Geistlichkeit vom Ende des 12. bis ins 16. Jahrhundert". Peale selle alustas Arbusow ka Liivi ordu rüütelvendade isikuloolist uurimist, mis ilmus kahes osas pealkirja all: "Die im Deutschen Orden in Livland vertretenen Geschlechter".