Tasuta tarkvara: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
2. rida: 2. rida:


=== Vabavara ja vaba tarkvara ===
=== Vabavara ja vaba tarkvara ===
Terminit "vabavara" peetakse eksitavaks, kuna ta on liiga sarnane terminiga "[[vaba tarkvara]]". Kui vabavara on enamasti vaba ainult tasust, siis vaba tarkvara on [[vabadus|vaba]] fundamentaalsemas mõttes: selle levitamisele seatavate piirangute hulka püütakse mitmesuguste litsentside kasutamisega minimeerida ja selle lähtekood on vabalt saadaval, st [[avatud lähtekood|avatud]].
Terminit "vabavara" peetakse eksitavaks, kuna ta on liiga sarnane terminiga "[[vaba tarkvara]]". Kui vabavara on enamasti vaba ainult tasust, siis vaba tarkvara on [[vabadus|vaba]] fundamentaalsemas mõttes: selle levitamisele ja (taas-)kasutamisele seatavate piirangute hulka püütakse mitmesuguste litsentside kasutamisega minimeerida ja selle lähtekood on vabalt saadaval, st [[avatud lähtekood|avatud]].


===Mõned väljatoodud litsentsipiirangud===
===Mõned väljatoodud litsentsipiirangud===

Redaktsioon: 25. november 2010, kell 13:54

Vabavara (inglise keeles freeware) on tasuta tarkvara. Selle kasutamisel võidakse ette näha kasutuskoha, -aja, -viisi või muid piiranguid. Samuti võib olla kasutajal keelatud vabavara paljundada ja levitada. Vabavara lähtekood ei pruugi olla avalik.

Vabavara ja vaba tarkvara

Terminit "vabavara" peetakse eksitavaks, kuna ta on liiga sarnane terminiga "vaba tarkvara". Kui vabavara on enamasti vaba ainult tasust, siis vaba tarkvara on vaba fundamentaalsemas mõttes: selle levitamisele ja (taas-)kasutamisele seatavate piirangute hulka püütakse mitmesuguste litsentside kasutamisega minimeerida ja selle lähtekood on vabalt saadaval, st avatud.

Mõned väljatoodud litsentsipiirangud

Lisaks keelavad tuntumate vabavara nimetuste litsentsid selle tarkvara organisatsioonides kasutamise (sh ärides, mittetulundusühingutes, õppe-eesmärkideks jne), piirates kasutuseesmärgid vaid kodusteks või isiklikeks.

Isikliku eesmärgi klausel litsentsis võib kasutuse piiri ähmastada, põhjustades küsimusi, et kas niisugust tarkvara võib kontoris kasutada või mitte. Sellistel puhkudel on soovituslikud järgmised olukorrad:

  • Sellist tarkvara ei tohiks näiteks kontoris hoida, sõltumata sellest, kas see on arvutis või välisel andmekandjal (laserplaadi või ketta peal). Kui tegemist on sülearvutiga, peab selle omanik olema eraisik ja mitte organisatsioon.
  • Kodustes tingimustes kasutamine on üldiselt lubatud. Võimalik, et isikliku eesmärgi klausel näeb ette olukorda, kus tarkvara võib installida organisatsioonile kuuluvale tööarvutile, mis asub kodus või organisatsioonile kuuluvale sülearvutile, mida kasutatakse valdavalt kontoriväliselt ning mida kontoris ei hoita. Arvuti tagasiminekul kontorile (näiteks leiab töötaja uue töökoha) tuleks niisugune tarkvara maha installida.

Välislingid