Louis Rwagasore: erinevus redaktsioonide vahel
Resümee puudub |
|||
| 9. rida: | 9. rida: | ||
Aastal [[1958]] oli Rwagasore koos [[Paul Mirerekano]] ja [[Thaddée Siryuyumusi]]ga rahvusliku poliitilise liikumise [[UPRONA]] kaasasutaja. Eesmärgiks seati maa iseseisvumine. Et poeg ei tegeleks erakonnapoliitikaga, mis pole kuninglikule perekonnale kohale (Belgia võimud ja ka kuningas ei soosinud tema poliitilist tegevust), määras isa ta [[Butanyerera]] ([[Buyenzi-Sud]]) [[pealik]]uks [[Nduwumwe]] surmaga vabanenud kohale, kuid Rwagasore loobus sellest ametist, et tegelda rahvusliku poliitikaga. Ta võttis ühendust värske [[Kongo DV peaminister|Kongo DV peaministri]] [[Patrice Lumumba]]ga, kes oli rahvusülese [[Kongo Rahvuslik Liikumine|Kongo Rahvusliku Liikumise]] esimees. Ka Rwagasore püüdis luua rahvusülest parteid, kus [[hutud]]el, [[tutsid]]el ja [[batvad|batvatel]] oleks ühesugused õigused. Rwagasore, kes kuningliku perekonna liikmena oli [[tutsid|tutsi]], oli abielus [[hutud|hutuga]], mistõttu temast loodeti tutside ja hutude vahelise silla rajajat. UPRONA esimesel kongressil, mille deviis oli "Imana, Umwami, Uburundi" (Jumal, kuningas, Burundi), märtsis [[1960]] nõudis ta Burundi täielikku iseseisvust ning kutsus rahvast üles boikoteerima Belgia kauplusi ja keelduma maksude maksmisest. [[Kodanikuallumatus]]e üleskutsete pärast pandi ta kuberner [[Jean Paul Harroy]] nõudel [[koduarest]]i, kus ta viibis [[27. oktoober|27. oktoobrist]] kuni [[9. detsember|9. detsembrini]] [[1960]], kohalike valimiste kampaania ajal ja järel. Et UPRONA edu novembri keskel toimunud valimistel ära hoida, asutati pealik [[Baranyanka]] poegade juhtimisel ka [[Kristlik-Demokraatlik Partei]], mis võitiski valimised. |
Aastal [[1958]] oli Rwagasore koos [[Paul Mirerekano]] ja [[Thaddée Siryuyumusi]]ga rahvusliku poliitilise liikumise [[UPRONA]] kaasasutaja. Eesmärgiks seati maa iseseisvumine. Et poeg ei tegeleks erakonnapoliitikaga, mis pole kuninglikule perekonnale kohale (Belgia võimud ja ka kuningas ei soosinud tema poliitilist tegevust), määras isa ta [[Butanyerera]] ([[Buyenzi-Sud]]) [[pealik]]uks [[Nduwumwe]] surmaga vabanenud kohale, kuid Rwagasore loobus sellest ametist, et tegelda rahvusliku poliitikaga. Ta võttis ühendust värske [[Kongo DV peaminister|Kongo DV peaministri]] [[Patrice Lumumba]]ga, kes oli rahvusülese [[Kongo Rahvuslik Liikumine|Kongo Rahvusliku Liikumise]] esimees. Ka Rwagasore püüdis luua rahvusülest parteid, kus [[hutud]]el, [[tutsid]]el ja [[batvad|batvatel]] oleks ühesugused õigused. Rwagasore, kes kuningliku perekonna liikmena oli [[tutsid|tutsi]], oli abielus [[hutud|hutuga]], mistõttu temast loodeti tutside ja hutude vahelise silla rajajat. UPRONA esimesel kongressil, mille deviis oli "Imana, Umwami, Uburundi" (Jumal, kuningas, Burundi), märtsis [[1960]] nõudis ta Burundi täielikku iseseisvust ning kutsus rahvast üles boikoteerima Belgia kauplusi ja keelduma maksude maksmisest. [[Kodanikuallumatus]]e üleskutsete pärast pandi ta kuberner [[Jean Paul Harroy]] nõudel [[koduarest]]i, kus ta viibis [[27. oktoober|27. oktoobrist]] kuni [[9. detsember|9. detsembrini]] [[1960]], kohalike valimiste kampaania ajal ja järel. Et UPRONA edu novembri keskel toimunud valimistel ära hoida, asutati pealik [[Baranyanka]] poegade juhtimisel ka [[Kristlik-Demokraatlik Partei]], mis võitiski valimised. |
||
ÜRO järelevalve all toimunud koloonia Seadusandliku Kogu valimistel [[18. september|18. septembril]] [[1961]] sai UPRONA eesotsas Rwagasorega 80% häältest (64 kohast võideti 58, 20 saadikukohta läks hutudele), Belgia võimude toetatud [[Ühisrinne]] kaotas. Seadusandliku Kogu esimeheks valiti [[28. september|28. septembril]] [[Thaddée Siryuyumusi]]. Rwagasore nimetati [[29. september|29. septembril]] peaministriks. Tal oli mandaat valmistada maa ette iseseisvuseks. See oli viimas hutude ja tutside vahelisele leppimisele. Ta sai Burundi esimeseks rahva valitud peaministriks ning võttis võimu üle [[Joseph Cimbaye]]lt. Asepeaministriks ja rahandusministriks sai [[Pierre Ngendandumwe]]. Riigikaitse jäi Belgia võimude kätte. 29. septembril 1961 nimetati Rwagasore ka [[Burundi Krooninõukogu]] esimeheks. |
ÜRO järelevalve all toimunud koloonia Seadusandliku Kogu valimistel [[18. september|18. septembril]] [[1961]] sai UPRONA eesotsas Rwagasorega, kes oli kujunenud rahvusliku ühtsuse sümboliks, 80% häältest (64 kohast võideti 58, 20 saadikukohta läks hutudele), Belgia võimude toetatud [[Ühisrinne]] kaotas. Seadusandliku Kogu esimeheks valiti [[28. september|28. septembril]] [[Thaddée Siryuyumusi]]. Rwagasore nimetati [[29. september|29. septembril]] peaministriks. Tal oli mandaat valmistada maa ette iseseisvuseks. See oli viimas hutude ja tutside vahelisele leppimisele. Ta sai Burundi esimeseks rahva valitud peaministriks ning võttis võimu üle [[Joseph Cimbaye]]lt. Asepeaministriks ja rahandusministriks sai [[Pierre Ngendandumwe]]. Riigikaitse jäi Belgia võimude kätte. 29. septembril 1961 nimetati Rwagasore ka [[Burundi Krooninõukogu]] esimeheks. |
||
Kaks nädalat hiljem, 13. oktoobril 1961 mõrvati Rwagasore dinee ajal [[Hotel Tanganyika]]s. Tapja oli Kreeka kodanik [[Georges Kageorgis]], väidetavalt [[palgamõrvar]], kes täitis [[Kristlik-Demokraatlik Partei|Kristlik-Demokraatliku Partei]] tellimust. Selle tapmise asjaolud jäid ebaselgeks. Kageorgis mõisteti [[2. aprill]]il [[1962]] surma ja lasti [[30. juuni]]l 1962 maha. [[15. jaanuar]]il [[1963]] poodi Rwagasore mõrva tellijad, sealhulgas pealik [[Baranyanka]] pojad [[Ntindedereza]] ja [[Birori]]. |
Kaks nädalat hiljem, 13. oktoobril 1961 mõrvati Rwagasore dinee ajal [[Hotel Tanganyika]]s. Tapja oli Kreeka kodanik [[Georges Kageorgis]], väidetavalt [[palgamõrvar]], kes täitis [[Kristlik-Demokraatlik Partei|Kristlik-Demokraatliku Partei]] tellimust. Selle tapmise asjaolud jäid ebaselgeks. Kageorgis mõisteti [[2. aprill]]il [[1962]] surma ja lasti [[30. juuni]]l 1962 maha. [[15. jaanuar]]il [[1963]] poodi Rwagasore mõrva tellijad, sealhulgas pealik [[Baranyanka]] pojad [[Ntindedereza]] ja [[Birori]]. |
||
| 38. rida: | 38. rida: | ||
*[[Prints Louis Rwagasore mausoleum]] |
*[[Prints Louis Rwagasore mausoleum]] |
||
*[[Prints Louis Rwagasore haigla]] |
*[[Prints Louis Rwagasore haigla]] |
||
*[[Prints Louis Rwagasore monument] |
|||
==Välislingid== |
==Välislingid== |
||
| 45. rida: | 46. rida: | ||
*[http://homepage.mac.com/trondsc/Burundi/History/3./LeRoi.html Foto 19, vasakult esimene)] |
*[http://homepage.mac.com/trondsc/Burundi/History/3./LeRoi.html Foto 19, vasakult esimene)] |
||
*[http://www.panoramio.com/photo/24702433 Louis Rwagasore fotoga plakat Bujumburas] |
*[http://www.panoramio.com/photo/24702433 Louis Rwagasore fotoga plakat Bujumburas] |
||
*[http://www.congostamps.com/burundiKingdom/6)%20Prince%20Rwagasore.htm Prints Rwagasore pildiga margid] |
|||
*[http://www.flickr.com/photos/julius68/3050474880 Prints Louis Rwagasore monument] |
|||
[[ca:Louis Rwagasore]] |
[[ca:Louis Rwagasore]] |
||
Redaktsioon: 31. oktoober 2010, kell 17:35
Louis (Ludoviko) Rwagasore (10. jaanuar 1932 Kitega (praegu Gitega), Ibwami kuninglik residents – 13. oktoober 1961 Usumbura (praegu Bujumbura) oli Burundi prints ja poliitik, Burundi kuninga Mwambutsa IV ning tema esimese abikaasa kuninganna Thérèse Kanyonga esmasündinud poeg. Teda peetakse Burundi rahvuskangelaseks (iseseisvuse isaks ja rahvusliku ühtsuse kangelaseks).
Pärast isa ja ema abielulahutust kaotas Rwagasore troonipärimisõiguse.
Aastal 1939 alustas ta algkooliõpinguid Bukeyes, seejärel õppis Kanyinyas ja Gitegas. Aastast 1945 õppis ta edasi Rwandas Butares õppeasutuses Groupe Scolaire d'Astrida, mis oli mõeldud kuningate, printside, pealike ja allpealike lastele. Seal ta õppis kuus aastat.
Ta õppis 1956. aastast mõnda aega Antwerpenis ülikoolis, kuid pöördus 1958 Ruanda-Urundisse tagasi iseseisvusvõitlust pidama. Ta rajas kooperatiive majandusliku iseseisvuse kindlustamiseks, kuid Belgia keelustas need 1958.
Aastal 1958 oli Rwagasore koos Paul Mirerekano ja Thaddée Siryuyumusiga rahvusliku poliitilise liikumise UPRONA kaasasutaja. Eesmärgiks seati maa iseseisvumine. Et poeg ei tegeleks erakonnapoliitikaga, mis pole kuninglikule perekonnale kohale (Belgia võimud ja ka kuningas ei soosinud tema poliitilist tegevust), määras isa ta Butanyerera (Buyenzi-Sud) pealikuks Nduwumwe surmaga vabanenud kohale, kuid Rwagasore loobus sellest ametist, et tegelda rahvusliku poliitikaga. Ta võttis ühendust värske Kongo DV peaministri Patrice Lumumbaga, kes oli rahvusülese Kongo Rahvusliku Liikumise esimees. Ka Rwagasore püüdis luua rahvusülest parteid, kus hutudel, tutsidel ja batvatel oleks ühesugused õigused. Rwagasore, kes kuningliku perekonna liikmena oli tutsi, oli abielus hutuga, mistõttu temast loodeti tutside ja hutude vahelise silla rajajat. UPRONA esimesel kongressil, mille deviis oli "Imana, Umwami, Uburundi" (Jumal, kuningas, Burundi), märtsis 1960 nõudis ta Burundi täielikku iseseisvust ning kutsus rahvast üles boikoteerima Belgia kauplusi ja keelduma maksude maksmisest. Kodanikuallumatuse üleskutsete pärast pandi ta kuberner Jean Paul Harroy nõudel koduaresti, kus ta viibis 27. oktoobrist kuni 9. detsembrini 1960, kohalike valimiste kampaania ajal ja järel. Et UPRONA edu novembri keskel toimunud valimistel ära hoida, asutati pealik Baranyanka poegade juhtimisel ka Kristlik-Demokraatlik Partei, mis võitiski valimised.
ÜRO järelevalve all toimunud koloonia Seadusandliku Kogu valimistel 18. septembril 1961 sai UPRONA eesotsas Rwagasorega, kes oli kujunenud rahvusliku ühtsuse sümboliks, 80% häältest (64 kohast võideti 58, 20 saadikukohta läks hutudele), Belgia võimude toetatud Ühisrinne kaotas. Seadusandliku Kogu esimeheks valiti 28. septembril Thaddée Siryuyumusi. Rwagasore nimetati 29. septembril peaministriks. Tal oli mandaat valmistada maa ette iseseisvuseks. See oli viimas hutude ja tutside vahelisele leppimisele. Ta sai Burundi esimeseks rahva valitud peaministriks ning võttis võimu üle Joseph Cimbayelt. Asepeaministriks ja rahandusministriks sai Pierre Ngendandumwe. Riigikaitse jäi Belgia võimude kätte. 29. septembril 1961 nimetati Rwagasore ka Burundi Krooninõukogu esimeheks.
Kaks nädalat hiljem, 13. oktoobril 1961 mõrvati Rwagasore dinee ajal Hotel Tanganyikas. Tapja oli Kreeka kodanik Georges Kageorgis, väidetavalt palgamõrvar, kes täitis Kristlik-Demokraatliku Partei tellimust. Selle tapmise asjaolud jäid ebaselgeks. Kageorgis mõisteti 2. aprillil 1962 surma ja lasti 30. juunil 1962 maha. 15. jaanuaril 1963 poodi Rwagasore mõrva tellijad, sealhulgas pealik Baranyanka pojad Ntindedereza ja Birori.
Atentaat Rwagasorele aitas kaasa hilisemale hutude ja tutside vahelisele vägivallale. Peagi puhkes UPRONA sees konflikt hutude ja tutside fraktsioonide vahel.
Tema järel sai peaministriks André Muhirwa.
Perekond
1958. aastal abiellus Louis Rwagasore Bujumbura kuberneri ja linnapea pealik Ildephonse Ntamikevyo tütre, hutu printsessi Marie-Rose Ntamikevyoga.
Neil sündis kaks tütart: Marie-Thérèse Rwagasore (sündis juunis 1960 Gitegas) ja Pia Rwagasore (sündis novembris 1961 Gitegas). Mõlemad surid novembris 1961 Gitegas vaktsineerimise tagajärjel.
Mälestuse jäädvustamine
Kuningas Mewambutsa IV rajas Prints Rwagasore Kuningliku Ordu.
Louis Rwagasore auks on nimetatud Burundi rahvusstaadion Prints Louis Rwagasore staadion.
Moodustati paramilitaarne üksus Jeunesse Nationaliste Rwagasore, millele Michel Micombero pani nimeks Jeunesse Révolutionnaire Rwagasore.
Bujumburas on tänav Chaussée Prince Rwagasore.
13, oktoober on Rwagasore päev.
Bujumburas on jalgpalliklubi Prince Louis FC.
Vaata ka
- Prints Louis Rwagasore mausoleum
- Prints Louis Rwagasore haigla
- [[Prints Louis Rwagasore monument]