Šelihhovi laht: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu

Reasisene

Redaktsioon: 28. oktoober 2010, kell 17:44

Šelihhovi laht (vene keeles залив Шелихова) on Ohhoota mere laht Venemaa kirdeosas Euraasia mandriosa ja Kamtšatka poolsaare põhjaosa vahel.

Laht sai nime Grigori Šelihhovi järgi.

Lahe pikkus on 650 km, laius suudmeosas 130 km, suurim laius 300 km, sügavus kuni 350 m. Lahe edelapiiri moodustab Pjagini poolsaarel oleva Tolstoi neeme ja Kamtšatkal oleva Južnõi neeme vahele tõmmatud mõtteline joon ^[1].

Taigonossi poolsaar eraldab lahe põhjaosa Gižiga ja Penžina laheks. Lahe lääneosas on väiksem Jama laht. ^[1]

Lahte suubuvad Gižiga, Penžina, Jama, Pustaja jõgi ja Tigili jõgi. ^[1]

Šelihhovi lahe edelaosas asub väike saarestik Jama saared. ^[1]

Šelihhovi lahe kaldad on sageli mägised. Lahe loodekaldal asub Kolõma mägismaa, mille kõrgeim tipp on 1903 m. Taigonossi poolsaare kõrgeim tipp küündib 1422 m kõrgusele. Põhjakaldal asub Itšigeemi ahelik, kirdes Penžina ahelik (kõrgeim tipp Lõnnai on 1059 m kõrge), idas Korjakkia mägismaa ja kagus Kesk-Kamtšatka mäestik, mille kõrgeim lahe lähedal olev tipp Huvhoitun on 2613 m kõrge. Paljudes kohtades ei ulatu mäed täiesti mereni, vaid mägede ja mere vahele jääb soine madalik. ^[1]

Šelihhovi lahe kaldad kuuluvad kõikjal Venemaale. Loode- ja põhjarannik (Gižiga laht ja enamik Taigonossi poolsaarest) kuulub halduslikult Magadani oblastisse. Enamus Penžina lahe kaldaist ja Šelihhovi lahe kagurannik kuuluvad Kamtšatka oblastisse, täpsemalt selle koosseisus olevasse Korjakkiasse. ^[1]

Suuri asulaid lahe kaldail ei ole. Tähtsaim neist on Korjakkia halduskeskus Palana. ^[1]

Šelihhovi laht on kaetud jääga detsembrist maini.

Looded Penžina lahes on Vaikse ookeani kõrgeimad: kuni 14 meetrit.

Laht on kalarikas. Püütakse heeringat, hiidlesta, lesta ja navaagat.

Viited

↑ ^1,0 ^1,1 ^1,2 ^1,3 ^1,4 ^1,5 ^1,6 Suur maailma atlas, lk. 85

[SMA-1] 1,0 ^1,1 ^1,2 ^1,3 ^1,4 ^1,5 ^1,6 Suur maailma atlas, lk. 85

[1]

@@ 1. rida: / 1. rida: @@
-[[Pilt:Okhotsk-Japan5SHL.png|thumb]]
+[[Pilt:Okhotsk-Japan5SHL.png|thumb|Šelihhovi lahe asendikaart]]
-'''Šelihhovi laht''' ([[vene keel]]es залив Шелихова) on [[Ohhoota meri|Ohhoota mere]] [[laht]] [[Venemaa]] kirdeosas [[Euraasia]] mandriosa ja [[Kamtšatka poolsaar]]e põhjaosa vahel. Laht sai nime [[Grigori Šelihhov]]i järgi.
+'''Šelihhovi laht''' ([[vene keel]]es залив Шелихова) on [[Ohhoota meri|Ohhoota mere]] [[laht]] [[Venemaa]] kirdeosas [[Euraasia]] mandriosa ja [[Kamtšatka poolsaar]]e põhjaosa vahel.
+Laht sai nime [[Grigori Šelihhov]]i järgi.
-Lahe pikkus on 650 km, laius suudmeosas 130 km, suurim laius 300 km, sügavus kuni 350 m.
+Lahe pikkus on 650 km, laius suudmeosas 130 km, suurim laius 300 km, sügavus kuni 350 m. Lahe edelapiiri moodustab [[Pjagini poolsaar]]el oleva [[Tolstoi neem]]e ja [[Kamtšatka]]l oleva [[Južnõi neem]]e vahele tõmmatud mõtteline joon <ref name=SMA>[[Suur maailma atlas]], lk. 85</ref>.
-[[Taigonossi poolsaar]] eraldab lahe põhjaosa [[Gižiga laht|Gižiga]] ja [[Penžina laht|Penžina laheks]]. Lahte suubuvad [[Gižiga jõgi|Gižiga]], [[Penžina jõgi|Penžina]], [[Jama jõgi|Jama]] ja [[Malkatšani jõgi]].
+[[Taigonossi poolsaar]] eraldab lahe põhjaosa [[Gižiga laht|Gižiga]] ja [[Penžina laht|Penžina laheks]]. Lahe lääneosas on väiksem [[Jama laht]]. <ref name=SMA/>
-Šelihhovi laht on kaetud jääga detsembrist maini. [[Looded]] Penžina lahes on Vaikse ookeani kõrgeimad.
+Lahte suubuvad [[Gižiga jõgi|Gižiga]], [[Penžina jõgi|Penžina]], [[Jama jõgi|Jama]], [[Pustaja jõgi]] ja [[Tigil]]i jõgi. <ref name=SMA/>
-Laht on [[kala]]rikas, püüakse [[heeringas|heeringat]], [[hiidlest]]a, [[lest]]a, [[navaaga]]t.
-Šelihhovi lahe lõunaosas asub väike saarestik [[Jama saared]].
+Šelihhovi lahe edelaosas asub väike saarestik [[Jama saared]]. <ref name=SMA/>
+Šelihhovi lahe kaldad on sageli mägised. Lahe loodekaldal asub [[Kolõma mägismaa]], mille kõrgeim tipp on 1903 m. Taigonossi poolsaare kõrgeim tipp küündib 1422 m kõrgusele. Põhjakaldal asub [[Itšigeemi ahelik]], kirdes [[Penžina ahelik]] (kõrgeim tipp [[Lõnnai]] on 1059 m kõrge), idas [[Korjakkia mägismaa]] ja kagus [[Kesk-Kamtšatka mäestik]], mille kõrgeim lahe lähedal olev tipp [[Huvhoitun]] on 2613 m kõrge. Paljudes kohtades ei ulatu mäed täiesti mereni, vaid mägede ja mere vahele jääb soine madalik. <ref name=SMA/>
+Šelihhovi lahe kaldad kuuluvad kõikjal [[Venemaa]]le. Loode- ja põhjarannik (Gižiga laht ja enamik Taigonossi poolsaarest) kuulub halduslikult [[Magadani oblast]]isse. Enamus Penžina lahe kaldaist ja Šelihhovi lahe kagurannik kuuluvad [[Kamtšatka oblast]]isse, täpsemalt selle koosseisus olevasse [[Korjakkia]]sse. <ref name=SMA/>
+Suuri asulaid lahe kaldail ei ole. Tähtsaim neist on Korjakkia halduskeskus [[Palana]]. <ref name=SMA/>
+Šelihhovi laht on kaetud jääga [[detsember|detsembrist]] [[mai]]ni.
+[[Looded]] Penžina lahes on [[Vaikne ookean|Vaikse ookeani]] kõrgeimad: kuni 14 meetrit.
+Laht on [[kala]]rikas. Püütakse [[heeringas|heeringat]], [[hiidlest]]a, [[lest]]a ja [[navaaga]]t.
+== Viited ==
+<references/>
 [[Kategooria:Aasia lahed]]