Erinevus lehekülje "Le Mans" redaktsioonide vahel

Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Eemaldatud 21 baiti ,  10 aasta eest
Esmamainitud geograaf Ptolemy poolt, kui Vindinium vôi Vindunum, mis on keldi päritolu nimi, kus Vindo tähendab «valge» vôi «hele », ja dunum tähendab «küngas»vôi « kindlus ».
1-3 saj. muutub linna nimi veel ka Subdunum'iks, mille algus oli keltikeelne ja mis muutub läbi ladina keele prantsusepärasemaks, kuid mis tähendab « Linn, kindluse jalamil ». Aulerci pealinnana on Le Mans tuntud ka kui Civitas Cenomanorum (Cenomani'de linn). Roomlased vallutasid linna 47 eKr, muutes selle Rooma provintsiks Gallia Lugdunensis. Jäljed 3 saj. ehitatud amfiteaterist on tänaseni säilinud, üks osa rooma vannidest on tänaseni konserveeritud, paraku suurem osa rooma vannidest jäid 3 saj. keskel keerulise poliitilise olukorra tôttu ehitatud linnamûûride alla, mis on üks paremini omal kujul säilinud Gallo-Rooma linnamüüre Euroopas.
[[Pilt:Näide.jpg]]
Maine pealinnana oli Le Mans tunnistajaks 11 saj. vôimuvôitlusetele Anjou ja Normandia hertsogi dünastiate vahel. Normandia hertsogi vôiduga Maine üle, sai sellest ka tugipunkt William Vallutajale Inglismaa vallutamisel 1066 aastal. Kuigi 1069 aastal linnaelanike ülestôusuga läks linna vôim Hugh V 'ile (Anjou) kellest sai Maine hertsog, ning sama pärilusliini kaudu jäi Maine valitsema Anjou dünastia. Anjou Geoffrey V abiellus 17 juunil 1128 aastal, Le Mansi katedraalis Inglismaa-Mathilde'ga (William Vallutaja lapse-laps): liit, millest sai aluse Inglismaa kuninglik Plantagenet'e dünastia. Liidust 1130 aastal sündinud Henry II Plantagenet ristiti Le Mansi katedraalis ning 1154 päris ta ka Inglismaa trooni.
Plantagenet Impeeriumist sai suurim kuningriik, suurem kui Prantsusmaa kuningriik kuni 1189 aastani, mil Prantsuse kuningas Philippe Auguste alustab rünnakut Inglismaa vastu püüdes Le Mansi enda valdusse saada. Linn jääb Richard I (Lôvisüda) lese Navarra Bérangère kaasavaraks, kes veedab surema osa oma üksikust elust Le Mans'is ning kes on ka maetud linna lähedale tema enda rajatud l'Epau kloostrisse.
Iidsed Rooma müürid kaitsevad linna 1356 Lancastre rünnakute vastu 100-Aastases Sôja (1337-1453) alguses, kuid hiljem saab linn tunda kibedat kohtlemist, kuni 1448 aastani, mil läheb taas Prantslaste valdusesse.
 
== Vaatamisväärsused==
Anonüümne kasutaja

Navigeerimismenüü