Beauforti skaala: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Uus lehekülg: '{{oodake}} thumb|12 palline tuul Beaufort'i skaala järgi meres '''Beaufort'i skaala''' ehk '''tuulekiiruse skaala''' on briti [[hüdrograaf (e...' |
Resümee puudub |
||
1. rida: | 1. rida: | ||
{{oodake}} |
{{oodake}} |
||
[[Pilt:Beaufort scale 12 notext.jpg|thumb|12 palline tuul Beaufort'i skaala järgi meres]] |
[[Pilt:Beaufort scale 12 notext.jpg|thumb|12 palline tuul Beaufort'i skaala järgi meres]] |
||
'''Beaufort'i skaala''' ehk '''tuulekiiruse skaala''' on briti [[hüdrograaf (eriala)|hüdrograafi]] [[Francis Beaufort]]'i poolt koostanud empiiriline [[skaala]], mis oli mõeldud [[tuul]]e tugevuse hindamiseks ja kasutatakse praegu paljudes riikides.<ref>[http://www.nupuklubi.ee/index.php?option=com_content&task=view&id=86&Itemid=28 Emajõe Nupuklubi koduleht]</ref> |
'''Beaufort'i skaala''' ehk '''tuulekiiruse skaala''' on briti [[hüdrograaf (eriala)|hüdrograafi]] [[Francis Beaufort]]'i poolt koostanud empiiriline [[skaala]], mis oli mõeldud [[tuul]]e tugevuse hindamiseks ja kasutatakse praegu paljudes riikides alates aastast [[1963]].<ref name="nupuklubi">[http://www.nupuklubi.ee/index.php?option=com_content&task=view&id=86&Itemid=28 Emajõe Nupuklubi koduleht]</ref> Mõõtühikuteks on '''Beaufort´i pallid''' või sageli lühidalt '''bofoorid'''.<ref name="ilm">[http://www.ilm.ee/index.php?43256 Tuule tugevus pallides] Ilm.ee kodulehel, 28.01.2007</ref> |
||
Tuule tugevuse hindamiseks kasutatakse tuule mõju hinnang esemetele (puud, ehitised või tuule poolt tekitatud purustused) või tuule tekitatud lainetusele. Skaalas on 13 astet (0 - 12 palli).<ref name="ilm"/> |
|||
==Nüüdisaegne skaala== |
==Nüüdisaegne skaala== |
||
{| class="wikitable" |
{| class="wikitable" |
||
<!-- |
<!-- |
||
! rowspan="2" | Beaufort !! rowspan="2" | Kirjeldus !! colspan="4" | Tuule kiirus !! colspan="2" | Laine kõrgus !! rowspan="2" width="150" | Olukord meres !!rowspan="2" width="150"| Olukord maismaal !!rowspan="2"| Mere seisundi pilt |
! rowspan="2" | Beaufort´i pallid !! rowspan="2" | Kirjeldus !! colspan="4" | Tuule kiirus !! colspan="2" | Laine kõrgus !! rowspan="2" width="150" | Olukord meres !!rowspan="2" width="150"| Olukord maismaal !!rowspan="2"| Mere seisundi pilt |
||
|- |
|- |
||
!width="70"|[[kilomeeter tunnis|km/h]] !!width="70"|[[miil tunnis|mph]] !!width="70"|[[sõlm (kiirusühik)|kn]] !!width="70"|[[meeter sekundis|m/s]] !!width="70"|[[meeter|m]] !!width="70"|[[jalg (pikkusühik)|ft]] |
!width="70"|[[kilomeeter tunnis|km/h]] !!width="70"|[[miil tunnis|mph]] !!width="70"|[[sõlm (kiirusühik)|kn]] !!width="70"|[[meeter sekundis|m/s]] !!width="70"|[[meeter|m]] !!width="70"|[[jalg (pikkusühik)|ft]] |
||
|- |
|- |
||
--> |
--> |
||
! Beaufort !! Kirjeldus !! Tuule kiirus !! Laine kõrgus<ref>Laine kõrgust mõjutavad mitmed tegurid: mere sügavus, merepõhja profiil ning kui kaua tuul on sellelt suunalt puhunud. Et rannikualad kaitsevad tuule eest, siis võib siinseid ligikaudseid lainekõrgusi kohata avamerel.</ref> !! width="150" | Olukord meres |
! Beaufort´i pallid !! Kirjeldus !! Tuule kiirus !! Laine kõrgus<ref>Laine kõrgust mõjutavad mitmed tegurid: mere sügavus, merepõhja profiil ning kui kaua tuul on sellelt suunalt puhunud. Et rannikualad kaitsevad tuule eest, siis võib siinseid ligikaudseid lainekõrgusi kohata avamerel.</ref> !! width="150" | Olukord meres |
||
!! width="150"| Olukord maismaal !! Mere seisundi pilt |
!! width="150"| Olukord maismaal !! Mere seisundi pilt |
||
|- |
|- |
||
33. rida: | 35. rida: | ||
|- |
|- |
||
! style="background-color: #99FFCC; font-size: large;" rowspan=4| 2 |
! style="background-color: #99FFCC; font-size: large;" rowspan=4| 2 |
||
|rowspan=4| [[kerge tuul]] || 5,6–11 km/h ||rowspan=2| 0,2–0,5 m ||rowspan=4| Mõningane madal lainetus, veepinnal tekivad väikesed lained, mille harjad on siledad. ||rowspan=4| Lipp lehvib kergelt, näol on tuult tunda, on tunda kerget tõmbust, puude ja põõsaste lehed sahisevad, tuulelipp hakkab liikuma. ||rowspan=4| [[Pilt:beaufort scale 2.jpg|120px]] |
|rowspan=4| [[kerge tuul]] || 5,6–11 km/h ||rowspan=2| 0,2–0,5 m ||rowspan=4| Mõningane madal lainetus, veepinnal tekivad väikesed lained, mille harjad on siledad. ||rowspan=4| Lipp lehvib kergelt, näol on tuult tunda, on tunda kerget tõmbust, puude ja põõsaste lehed sahisevad ja värisevad, tuulelipp hakkab liikuma. ||rowspan=4| [[Pilt:beaufort scale 2.jpg|120px]] |
||
|- |
|- |
||
| 4–7 mph |
| 4–7 mph |
||
42. rida: | 44. rida: | ||
|- |
|- |
||
! style="background-color: #99FF99; font-size: large;" rowspan=4| 3 |
! style="background-color: #99FF99; font-size: large;" rowspan=4| 3 |
||
|rowspan=4| [[nõrk tuul]] || 12–19 km/h ||rowspan=2| 0,5–1 m ||rowspan=4| Tuntav lainetus, veepinnal tekivad klaasjad vahuharjad. ||rowspan=4| Kerge lipp lehvib tuules, suits on peaaegu horisontaalne, puulehed ja väikesed |
|rowspan=4| [[nõrk tuul]] || 12–19 km/h ||rowspan=2| 0,5–1 m ||rowspan=4| Tuntav lainetus, veepinnal tekivad klaasjad vahuharjad. ||rowspan=4| Kerge lipp lehvib tuules, suits on peaaegu horisontaalne, puulehed ja väikesed oksad võnguvad. ||rowspan=4| [[Pilt:beaufort scale 3.jpg|120px]] |
||
|- |
|- |
||
| 8–12 mph |
| 8–12 mph |
||
51. rida: | 53. rida: | ||
|- |
|- |
||
! style="background-color: #99FF66; font-size: large;" rowspan=4| 4 |
! style="background-color: #99FF66; font-size: large;" rowspan=4| 4 |
||
|rowspan=4| [[mõõdukas tuul]] || 20–28 km/h ||rowspan=2| 1–2 m ||rowspan=4| Veepinnal tekivad märgatavad vahused lained, laineharjad hakkavad murduma, mõned "jänesed". ||rowspan=4| Lipp tõmbub tuules sirgu. Puuladvad painduvad, oksad liiguvad. Tolm ja vabad paberilehed hakkavad tõusma. ||rowspan=4| [[Pilt:beaufort scale 4.jpg|120px]] |
|rowspan=4| [[mõõdukas tuul]] || 20–28 km/h ||rowspan=2| 1–2 m ||rowspan=4| Veepinnal tekivad märgatavad vahused lained, laineharjad hakkavad murduma, mõned "jänesed". ||rowspan=4| Lipp tõmbub tuules sirgu. Puuladvad painduvad, keskmised oksad liiguvad. Tolm ja vabad paberilehed hakkavad tõusma. ||rowspan=4| [[Pilt:beaufort scale 4.jpg|120px]] |
||
|- |
|- |
||
| 13–17 mph |
| 13–17 mph |
||
60. rida: | 62. rida: | ||
|- |
|- |
||
! style="background-color: #99FF00; font-size: large;" rowspan=4| 5 |
! style="background-color: #99FF00; font-size: large;" rowspan=4| 5 |
||
|rowspan=4| [[üsna tugev tuul]] || 29–38 km/h ||rowspan=2| 2–3 m ||rowspan=4| Meri kohiseb, tekivad keskmised lained, lainete periood muutub pikemaks, kõikjal tekivad valged vahuharjad. Tekivad pristmed. ||rowspan=4| Suured lipud lipendavad. Peened puud õõtsuvad, keskmise suurusega oksad liiguvad. ||rowspan=4| [[Pilt:beaufort scale 5.jpg|120px]] |
|rowspan=4| [[värske tuul]]<ref name="nupuklubi"/> ehk [[üsna tugev tuul]]<ref>[http://www.miksike.ee/documents/main/lisa/3klass/2ilma/tuulekii.htm Tuulekiiruse skaala], Miksike.ee</ref> ehk [[kaunis tugev tuul]]<ref name="ilm"/> || 29–38 km/h ||rowspan=2| 2–3 m ||rowspan=4| Meri kohiseb, tekivad keskmised lained, lainete periood muutub pikemaks, kõikjal tekivad valged vahuharjad. Tekivad pristmed. ||rowspan=4| Suured lipud lipendavad. Peened puud õõtsuvad, nõrgad tüved ja keskmise suurusega oksad liiguvad. ||rowspan=4| [[Pilt:beaufort scale 5.jpg|120px]] |
||
|- |
|- |
||
| 18–24 mph |
| 18–24 mph |
||
78. rida: | 80. rida: | ||
|- |
|- |
||
! style="background-color: #FFFF00; font-size: large;" rowspan=4| 7 |
! style="background-color: #FFFF00; font-size: large;" rowspan=4| 7 |
||
|rowspan=4| [[vali tuul]] || 50–61 km/h ||rowspan=2| 4–5,5 m ||rowspan=4| Veepind on vahuvöödiline, tekivad pika perioodiga lained, mille laineharjad murduvad ja moodustavad pikki valle, tuul moodustab lainevahust triipe. ||rowspan=4| Tuul vilistab kogu taglases, vastu tuult on raske käia. Puutüved õõtsuvad, oksad kalduvad. ||rowspan=4| [[Pilt:beaufort scale 7.jpg|120px]] |
|rowspan=4| [[vali tuul]]<ref name="ilm"/> ehk [[kõva tuul]]<ref name="nupuklubi"/> || 50–61 km/h ||rowspan=2| 4–5,5 m ||rowspan=4| Veepind on vahuvöödiline, tekivad pika perioodiga lained, mille laineharjad murduvad ja moodustavad pikki valle, tuul moodustab lainevahust triipe. ||rowspan=4| Tuul vilistab kogu taglases, vastu tuult on raske käia. Puutüved õõtsuvad, oksad kalduvad. ||rowspan=4| [[Pilt:beaufort scale 7.jpg|120px]] |
||
|- |
|- |
||
| 31–38 mph |
| 31–38 mph |
||
87. rida: | 89. rida: | ||
|- |
|- |
||
! style="background-color: #FFCC00; font-size: large;" rowspan=4| 8 |
! style="background-color: #FFCC00; font-size: large;" rowspan=4| 8 |
||
|rowspan=4| [[rajutuul]] |
|rowspan=4| [[tormine tuul]]<ref name="ilm"/> ehk [[rajutuul]] ehk [[väga kõva tuul]]<ref name="nupuklubi"/> |
||
|| 62–74 km/h ||rowspan=2| 5,5–7,5 m ||rowspan=4| Tekivad keskmiselt kõrged pikad suure perioodiga lained, tuul heidab murduvate lainete harjadelt pritsmeid, vahust on moodustunud triibud vastavalt tuule suunale. ||rowspan=4| Igasugune liikumine vastu tuult on ülimalt raske, autod maanteel liikuvad kõrvale. Puuoksad murduvad. ||rowspan=4| [[Pilt:beaufort scale 8.jpg|120px]] |
|| 62–74 km/h ||rowspan=2| 5,5–7,5 m ||rowspan=4| Tekivad keskmiselt kõrged pikad suure perioodiga lained, tuul heidab murduvate lainete harjadelt pritsmeid, vahust on moodustunud triibud vastavalt tuule suunale. ||rowspan=4| Igasugune liikumine vastu tuult on ülimalt raske, autod maanteel liikuvad kõrvale. Puuoksad murduvad. ||rowspan=4| [[Pilt:beaufort scale 8.jpg|120px]] |
||
|- |
|- |
Redaktsioon: 13. juuli 2010, kell 17:06
Palun oodake parandustega, toimetamine on pooleli! |
Beaufort'i skaala ehk tuulekiiruse skaala on briti hüdrograafi Francis Beaufort'i poolt koostanud empiiriline skaala, mis oli mõeldud tuule tugevuse hindamiseks ja kasutatakse praegu paljudes riikides alates aastast 1963.[1] Mõõtühikuteks on Beaufort´i pallid või sageli lühidalt bofoorid.[2]
Tuule tugevuse hindamiseks kasutatakse tuule mõju hinnang esemetele (puud, ehitised või tuule poolt tekitatud purustused) või tuule tekitatud lainetusele. Skaalas on 13 astet (0 - 12 palli).[2]
Nüüdisaegne skaala
Beaufort´i pallid | Kirjeldus | Tuule kiirus | Laine kõrgus[3] | Olukord meres | Olukord maismaal | Mere seisundi pilt |
---|---|---|---|---|---|---|
0 | tuulevaikus | < 1 km/h | 0 m | Veekogudes on peegelsile veepind. | Rahulikult. Suits tõuseb vertikaalselt üles, lipp ripub. | |
< 1 mph | ||||||
< 1 kn | 0 ft | |||||
< 0,3 m/s | ||||||
1 | vaikne tuul | 1,1–5,5 km/h | 0–0,2 m | Veepind väreleb ilma valgedeta harjadeta. | Suits kaldub püstjoonest veidi kõrvale ja märgib tuule suunda; tuulelipp ei liigu. | |
1–3 mph | ||||||
1–2 kn | 0–1 ft | |||||
0,3–1,5 m/s | ||||||
2 | kerge tuul | 5,6–11 km/h | 0,2–0,5 m | Mõningane madal lainetus, veepinnal tekivad väikesed lained, mille harjad on siledad. | Lipp lehvib kergelt, näol on tuult tunda, on tunda kerget tõmbust, puude ja põõsaste lehed sahisevad ja värisevad, tuulelipp hakkab liikuma. | |
4–7 mph | ||||||
3–6 kn | 1–2 ft | |||||
1,6–3,4 m/s | ||||||
3 | nõrk tuul | 12–19 km/h | 0,5–1 m | Tuntav lainetus, veepinnal tekivad klaasjad vahuharjad. | Kerge lipp lehvib tuules, suits on peaaegu horisontaalne, puulehed ja väikesed oksad võnguvad. | |
8–12 mph | ||||||
7–10 kn | 2–3,5 ft | |||||
3,4–5,4 m/s | ||||||
4 | mõõdukas tuul | 20–28 km/h | 1–2 m | Veepinnal tekivad märgatavad vahused lained, laineharjad hakkavad murduma, mõned "jänesed". | Lipp tõmbub tuules sirgu. Puuladvad painduvad, keskmised oksad liiguvad. Tolm ja vabad paberilehed hakkavad tõusma. | |
13–17 mph | ||||||
11–15 kn | 3,5–6 ft | |||||
5,5–7,9 m/s | ||||||
5 | värske tuul[1] ehk üsna tugev tuul[4] ehk kaunis tugev tuul[2] | 29–38 km/h | 2–3 m | Meri kohiseb, tekivad keskmised lained, lainete periood muutub pikemaks, kõikjal tekivad valged vahuharjad. Tekivad pristmed. | Suured lipud lipendavad. Peened puud õõtsuvad, nõrgad tüved ja keskmise suurusega oksad liiguvad. | |
18–24 mph | ||||||
16–20 kn | 6–9 ft | |||||
8,0–10,7 m/s | ||||||
6 | tugev tuul | 39–49 km/h | 3–4 m | Tekivad suured lained, kõik laineharjad vahused, veepinnal on rohkesti vahtu. Laineharjadelt pritsib vett. | Peened traadid undavad tuules, õõtsuvad jämedad puuoksad. On raske vihmavarju kasutada. Tühjad plastmassist vedelikunõod kukkuvad ümber. | |
25–30 mph | ||||||
21–26 kn | 9–13 ft | |||||
10,8–13,8 m/s | ||||||
7 | vali tuul[2] ehk kõva tuul[1] | 50–61 km/h | 4–5,5 m | Veepind on vahuvöödiline, tekivad pika perioodiga lained, mille laineharjad murduvad ja moodustavad pikki valle, tuul moodustab lainevahust triipe. | Tuul vilistab kogu taglases, vastu tuult on raske käia. Puutüved õõtsuvad, oksad kalduvad. | |
31–38 mph | ||||||
27–33 kn | 13–19 ft | |||||
13,9–17,1 m/s | ||||||
8 | tormine tuul[2] ehk rajutuul ehk väga kõva tuul[1] | 62–74 km/h | 5,5–7,5 m | Tekivad keskmiselt kõrged pikad suure perioodiga lained, tuul heidab murduvate lainete harjadelt pritsmeid, vahust on moodustunud triibud vastavalt tuule suunale. | Igasugune liikumine vastu tuult on ülimalt raske, autod maanteel liikuvad kõrvale. Puuoksad murduvad. | |
39–46 mph | ||||||
34–40 kn | 18–25 ft | |||||
17,2–20,7 m/s | ||||||
9 | torm | 75–88 km/h | 7–10 m | Meri mühiseb, veepinnasel tekivad kõrged lained, mille harjad mõnikord pöörlevad ümber. Vastavalt tuule suunale on tekkinud tihked vahutriibud, nähtavus hakkab veepritsmete hulga õhus tõttu vähenema. | Tugeva tuule tõttu purunevad mõned ajutised ehitised ja peenikesed puud. Puud murduvad, nendelt murduvad ära mõned oksad. | |
47–54 mph | ||||||
41–47 kn | 23–32 ft | |||||
20,8–24,4 m/s | ||||||
10 | tugev torm | 89–102 km/h | 9–12,5 m | Merel on tugev lainetus, tekivad väga kõrged lained pika rippuva või rulja laineharjaga, merepind muutub vahust valgeks, tekivad kukkuvad lööklained, nähtavus veepritsmete suure hulga tõttu väheneb. | Puud on murdutud või juurtega kitkunud välja, noored puud on kõverdatud. Kehvasti pandud asfalti tükid ja katusekivid lendavad ära. | |
55–63 mph | ||||||
48–55 kn | 29–41 ft | |||||
24,5–28,4 m/s | ||||||
11 | maru | 103–117 km/h | 11,5–16 m | Merel on torm ja selle tõttu tekivad erakordselt kõrged lained, meri on täielikult kaetud suurte tuule suunast sõltuvate vahulaikudega, vahu ja pritsmete tõttu on nähtavus väheneb nullini. | Tekivad laialdased tormikahjustused. Taimkate on parandamatult kahjustatud. Võimalikud on laevatekiehitiste ja tekilaadungi purustused. Katused lähevad katki, teedekate võib täiesti puruneda. | |
64–72 mph | ||||||
56–63 kn | 37–52 ft | |||||
28,5–32,6 m/s | ||||||
12 | orkaan | ≥ 118 km/h | ≥ 14 m | Merel on tekkinud hiiglased lained. Õhk on täis veetolmust ja pritsmetest, meri on üleni valge ja hooti viskab kõrgele pritsmeid, nähtavus on nulli juures. | Taimkate on parandamatult kahjustatud, metsad laastatud katastroofilised. Laialdased purustused ehitistel, mõned aknad lähevad katki, rändmajad ning halvasti rajatud varikatused ja küünid on kahjustanud. Üleujutused jm. loodusõnnetused. | |
≥ 73 mph | ||||||
≥ 64 kn | ≥ 46 ft | |||||
≥ 32,7 m/s |
Allikad
- Tuulekiiruse skaala miksike.ee lehel
- Beauforti skaala Emajõe Nupuklubi kodulehel
Viited
- ↑ 1,0 1,1 1,2 1,3 Emajõe Nupuklubi koduleht
- ↑ 2,0 2,1 2,2 2,3 2,4 Tuule tugevus pallides Ilm.ee kodulehel, 28.01.2007
- ↑ Laine kõrgust mõjutavad mitmed tegurid: mere sügavus, merepõhja profiil ning kui kaua tuul on sellelt suunalt puhunud. Et rannikualad kaitsevad tuule eest, siis võib siinseid ligikaudseid lainekõrgusi kohata avamerel.
- ↑ Tuulekiiruse skaala, Miksike.ee